Janek Mäggi: riik peab lapsesaamist igati soosima

Minu jaoks on Eestil mõte ainult siis, kui ta on kestlik. Keegi ei pea lapsi saama, aga kui ta tahab saada ja saab, peab riiki seda igati soosima, kirjutab Janek Mäggi.

Paljud Eesti inimesed ei ole maksutõusude, uute maksude, toetuste kärpimise ning kogu kaasneva tohuvabohuga rahul, kuid tänavatele ei tule, sest põhjendus, miks seda kõike vaja on, kõlab justkui usutavalt: meil on vaja kasvatada julgeolekukulud kahelt protsendilt kolme protsendini riigieelarvest.

Kahjuks ei ole asi tegelikult julgeolekus, sest muutusi on vaja hoopis selleks, et ära kaotada nn maksuküür. Reformierakonna kodulehel ripub siiani maksuküüru kaotamise reklaam, mis näitab, et teenistuselt vahemikus 1200-2100 eurot maksavad inimesed 34,5 protsenti tulumaksu.

Reklaam lubab, et tulevikus maksavad ka viidatud sissetuleku vahes kõik 20 protsenti tulumaksu, mitte 22 protsenti, nagu nüüd peagi tuleb maksma hakata. Pealkirja all "Reformierakonna maksulangetus keskklassile" olev jutt kõlab nüüd korraliku groteskina.

Rahandusministeeriumi hinnanguline mõju eelarvele oli maksuküüru kaotamisel 470 miljonit eurot. Selles osas tekitab uus valitsus ise eelarveaugu, mida tuleb nüüd iga hinnaga hakata kinni toppima. Piltlikult öeldes oli Reformierakonna valimislubadusena eelarvesse visatud maksuküüru granaat esmapilgul ohutu, kuid ta plahvatas siiski ja Reformierakonna enda valijate käes, nagu äsjane populaarsusuuring näitas. Kui maksuküüru ei näpiks, oleks suur osa rahast, mida nüüd igast toanurgast kokku pühitakse, olemas. Pool miljardit eurot.

Miks valitsus tegelikult Eesti elu pea peale pöörab?

Riigirahanduse korrastamine on mõistlik ettevõtmine, kuid normaalne lapsevanem ei jäta lapsi nälga sellepärast, et kodu aknad olid viletsad ja nende vahetamiseks kulunud raha oli nii suur, et toiduks ei jäänud midagi. Pigem jätab iseendale midagi ostmata, kui võtab raha laste elementaarse toidu arvelt. Just nii on Eestis juhtunud.

"Jah, see on kulukas valimislubadus, aga meie hinnangul mitte kõige kulukam. Mis puudutab riigieelarve kulusid, siis neid ei tule vaadata mitte ühe artikli kaupa, vaid kulude summana. Usun, et Kaja Kallase kaks valitsust on sellega vaatamata keerulistele aegadele päris hästi toime tulnud ja kui Reformierakond moodustab järgmise valitsuse, siis suudame seda ka jätkata," kirjutas peatne rahandusminister Mart Võrklaev 23. veebruari Postimehes. Kahjuks paistab, et ei suuda.

Sellega, et maksuküür on jabur asi, saab ainult nõus olla, kuid nõus ei saa olla sellega, kui Kaja Kallas ütleb, et suurte perede toetamine veidi suuremate summadega on ebaõiglane ja nüüd asus riik ebaõiglust likvideerima. Tegelikult tekitab ju riik sellega ebaõiglust juurde. See on karjuv füüsiline vägivald, ei muud.

"Paljude lastega pered tunnevad nüüd, et riiki ei saa enam usaldada. Peredelt ja lastelt toetuste äravõtmine ja homse ees kindlustunde röövimine on täiesti lubamatu. Uues koalitsioonileppes saab kõige valusamalt pihta just keskmist palka teeniv lastega perekond. Ja seda ajal, mil meid räsib läbi aegade kõrgeim inflatsioon," kirjutas 13. aprilli Postimehes Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap.

Rahvas on kaotanud valitsuse usalduse

"Kas teadsite, et pooled lapsed kogu meie riigis tulevad täna just lasterikkast perest, sõltumata sellest, et neid peresid on riigis üksnes napid viisteist protsenti?" küsis Õunap peaministrilt. Kaja Kallas vist ei teadnud.

Üksikute sotsiaalsete gruppide petmine ja solvamine on valitsuse poolt erakordselt taunimisväärne. Kindlasti ei ole ebaõiglane, et suured pered saavad natukenegi toetust, iseäranis on selle toetuse andmise otsustanud need, kes selle nüüd ära võtavad – see oli tehtud reformierakondlaste ja sotsiaaldemokraatide häältega.

Sama lugu on indekseerimisega, mille kaotamine surub paljusid peresid järk-järgult vaesusesse. Miks valitsus ei otsusta, et riigikogu ja valitsuse palkade indekseerimine tuleb ära lõpetada? Peaministri palk tõusis aprillist 1000 euro võrra kuus, aga suurelt perelt tahab ta 200 eurot kuus ära võtta, kuna see on ebaõiglaselt suur summa? See on tõesti ebaõiglane, et sellist asja julgeb valitsus isegi mõelda.

Maksuküüru kaotamine teeb Eesti peretoetuse süsteemist küüraka, suurte perede puhul vigase. Loomulikult tuleb ka ühe ja kahe lapsega peresid toetata palju suuremalt. Praegu on selline tunne, et valitsus ei ole veel ametissegi astunud, kuid juba ta ütleb rahvale: te olete meie usalduse kaotanud. Tegelikkus on muidugi vastupidine.

Minu jaoks on Eestil mõte ainult siis, kui ta on kestlik. Keegi ei pea lapsi saama, aga kui ta tahab saada ja saab, peab riiki seda igati soosima. Niikuinii on laste kasvatamine pööraselt raske ja kulukas. Minu 18 aastat tööd Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimehena on mulle näidanud, kui väga just lasterikkad pered tuge vajavad. Ainult armastusest ei piisa kuidagi.