Janek Mäggi, "Eesti on parim suviseks puhkuseks"

Eestis võib ka püksid ära võtta

Eesti on täitsa tore koht, eriti suvel. Praegu on kohe nii tore, et need, kes Eestist eemal, tunnevad kadedust. Kulutavad tuhandeid kroone selleks, et saada piisake päikest ja sooja vett. Tuusikud (no on ju armas sõna!) võetakse pikalt ette, kuigi kodus on kõik olemas – sageli puhtam, mõnusam ja helgem –, aga kevad-talvel seda keegi ei usu.

Üldiselt ei ole mul reisimise vastu midagi, pigem ikka pooldan ja naudin seda. Isegi tööalased komandeeringud võivad olla vaheldusrikkad ja avardavad maailmast arusaamist.

Kui tavaliselt olen püüdnud välismaal hoolega kõrva taha panna seda, mis on õppimis- ja ülevõtmisväärne, siis seekord teen vastupidist – kaen Eesti plusse just puhkamise ja puhkaja seisukohalt. Uskuge või mitte, aga Eesti on Euroopa eesrindlane isegi suvemõnude kvaliteedis.

Soojad ilmad panevad elu keema. Ma ei tea, kust on tulnud selline müüt, et Eestis ei ole suve. (Ikka keegi räägib, et Eestis on külm ja vihmane – viimast võiks olla ju tegelikult rohkem, kui tegelikult on!) Isegi kui mõni üksik suvi vahele jääb, on vähemalt paari nädala jagu suurepäraseid suveilmu meil alati.

Juuni ei ole ka Euroopa lõunaosas teab mis praadimine. Ka seal läheb tõeline suvi (need 40-kraadi-ilmad) lahti alles juulis-augustis ning september on seal reeglina juunist soojem. Olen kahel korral sattunud jaanikuus tööreisile Hispaaniasse ja Portugali – ja nii naljakas, kui see ka pole, olid Eesti ilmad samal ajal mõlemal korral soojemad kui sihtkohas.

Kingpooli keeduspiraal tegutseb

Teine asi on soe vesi. Vahemeri on suur, sügav ja soolane. Olin päris üllatunud, kui kunagi augustis Itaalias käies tahtis enam kui 40kraadine kuumus ära tappa, aga merevesi tundus karastavalt jahe. Kui Eestis on enamasti pooled rannalised sellise ilmaga end vees jahutamas, siis Toscana kõrbekuumuses eelistas valdav osa rannaseltskonnast kuumal rannaliival pruunistumist (pooled olid juba mustaks läinud – nagu grillil, kui liialt saab).

Eesti järvede eelis on kiire soojenemine: praegu naudime enam kui 25kraadist veetemperatuuri – nagu Kingpool oleks oma keeduspiraali vette unustanud. Kuigi osa itaallasi arvab, et Eesti on sedavõrd kaugel põhjas, et siin elavad eskimod ja aknast võib iga hetk sisse astuda karu nagu Alaskal, annavad praegu paljud Eesti veekogud isegi Vahemerele oma temperatuuriga silmad ette.

Kuid mida siis puhkuse ajal ette võtta? Vaatamisväärsused ja atraktsioonid käivad asja juurde. Siin on Eestil jälle mitmeid eeliseid. Linnareise ju rannailmadega eriti teha ei tasu – mitte seepärast, et kõik inimesed rannast lugu peaksid, vaid seepärast, et puhkuste kõrghooajal tallatakse osa inimesi suurlinnade nooblimates muuseumides ja kunstisaalides jalge alla. Hirmus tunglemine on paras ellujäämiskursus.

Maailma kõige populaarsemat turismisihtkohta Prantsusmaad külastab aastas üle 60 miljoni ööbiva turisti ja enamik neist juulis-augustis. Oma kogemusest tean, et talvel (november-märts) on nii Lõuna-Prantsusmaa kuurortides kui ka suurlinnades, sealhulgas Pariisis, üsna rahulik – suurepärane aeg nautida hunnitut sööki, lummavat loodust, küllastumiseni kunsti ja mida kõike veel.

Munamäe 19 pesamunamäge

Eestis aga tuleb ringi vaadata just suvel – siis, kui päev on pikk ja kõik roheline. Mul on sõber, kes on elanud aastajagu USAs, aga pole veel oma ihusilmaga näinud Peipsi järve. Enamasti käime ikka, ka suviti, oma sissetallatud radu pidi – sellest see koduigavus tekibki.

Haanjas on näiteks Eesti sügavaimad järved (Rõuge suurjärves on sügavaim koht 38 meetrit!) ja kõrgeimad mäed.
Haanja vallavanem testis mind kord: «Ütle, mitu Eesti kõige kõrgemat mäge asuvad Haanjas?» Õige vastus on, et koguni 20! Vällamäelt avaneb muuseas sama fantastiline vaade kui Suure Munamäe tornistki. Olete käinud?

Mõisatest ma ei hakka rääkimagi – üks uhkem kui teine. Eeldatavasti tehakse neid korda veel palju – niikaua kui inimestel ja pankadel raha jätkub. Praegu tundub eestimaalastel motivatsiooni olevat.

Eestis on paljudel inimestel oma peenar – kurk, tomat, maasikas, kartul, mustsõstar. Oma peenar on nagu vabaõhumuuseumi elav eksponaat – astud suvekodus uksest välja ja muudkui pistad herneid. Taanis näiteks on kogu maa niivõrd üles haritud, et aialappi keegi endale naljalt ei jäta: kõik vilja alla, äärmisel juhul karjamaaks – on see siis põllumajanduspoliitika või kasuahnus, aga kummaline ikka.

Ja lõpuks – Eesti on liberaalne maa, kus puhkajat keegi ei ahista. Kanadas pidid naisüliõpilased ilma rinnahoidjata päevitamiseks minema ülemkohtuni välja – ja loomulikult võitsid. Kui mehed võivad vaid pükste väel päevitada, siis miks naised ei või?! Võrdsus peab olema! Eestis võib ka püksid ära võtta, isegi avalikus kohas. Selline tore riik on Eesti – ei kiusa kedagi.