Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Kõige tähtsam on inimestele meeldida

Suhtekorralduse ainuke eesmärk on panna inimesed mõtlema ja tegutsema nii, nagu meie tahame.

Et selle eesmärgi saavutamine on pööraselt raske, teavad kõik omast käest. Sa võid põlvili paluda, et ka suur laps peseks ära kas või oma taldriku, aga ta ei tee seda mitte. Me võime juhina rakendada karme sanktsioone, et töötajad tuleks alati õige ajal tööle, kuid nemad jäävad ikka hiljaks. Me kukume oma sõnumite edastamisel kogu aeg läbi, me ei saavuta oma eesmärki. Valitsus ei ole erand.

Inimeste mõjutamine, nende käitumise, tegevuse ning mõtlemise suunamine on lihtne ja võimatu ühekorraga. Lihtne on see siis, kui sa tahad panna inimest või ka rahvast tegema seda, mis neile meeldib. Tulge laulupeole! 100 000 on kohe kohal, isegi kui nad peavad pileti eest maksma. Kuid: võtame vastu paarsada pagulast?! Kisa tõuseb taevani, selgita, palju tahad.

Inimesed mõtlevad ja teevad ainult seda, mis neile meeldib või on neile kasulik. Nende mõningane ümberveenmine nõuab empaatiaga argumentatsiooni, mis muudab nende arusaama meeldivusest ning kasulikkusest. See on võimalik – muidu keegi reklaami ei teeks. Me armastame reklaami palavalt, kuigi väidame vastupidist. Hullud päevad ajavad meid hulluks. Osturalli on meie lemmikralli.

Probleem pole mitte kommunikatsioonis, vaid sisus

Kõige võimatum kommunikatsiooniülesanne on selline, kus inimene, erakord või ettevõtte soovib muuta kogu ühiskonna või kindla sotsiaalse grupi arusaama täiesti ühetaoliseks: ma tahan, et kõik mind armastaksid! Nt et kõik parlamendi 101 liiget leiavad, et neile meeldib väga, et Taavi Rõivasele meeldib olla peaminister. Kahjuks ei meeldi see ka paljudele koalitsioonierakondade liikmetele. Või et kõik eestimaalased tahaksid samasooliste paaride abielud seadustada. Kui tuua välja mõned sügavalt vastuolulised teemad, kus veenmistööga saab vastuolusid (vahel ka oluliselt) leevendada, kuid mitte kunagi neid jäägitult ära kaotada.

Kui valmistasime 2009. aasta oktoobris koos Jüri Käoga ette Selveri Lätist lahkumise kommunikatsiooni, ütles Jüri välja mind siiani saatva kuldse mõtte: “Janek, kõigepealt ärilised otsused, siis vaatame, kuidas me neist teavitame.” Lahkumine oli valus, aga möödapääsmatu. Keegi ei pahandanud, kõik said aru. Kui börsiettevõte jätab avalikku meelepaha vältimiseks möödapääsmatud otsused tegemata, läheb ta pankrotti. Kreeka näitel võib nii juhtuda ka riigiga.

Eesti valitsusel pole kommunikatsiooniprobleemi kunagi olnud. Valitsuse jaoks töötab kõrgepalgaline kommunikatsiooniarmee, mille kõrval erasektori ettevõttekesed mõjuvad pisikeste, piiratud õiguste ja võimalustega turvafirmadena. Eesti valitsuse probleem on sisu ja suhtumine rahvasse (loe: Eesti Vabariigi omanikesse). Häid otsuseid ei olegi vaja “PRitada”, need “PRitavad” end ise.

Avalikkusel on alati õigus

Tänane Eesti valitsus sai saamatute ja rumalate inimeste sildi avalikus ruumis külge seepärast, et ei olnudki midagi head teavitada. Kui sa enne pulmi (loe: valimisi) ütled naisele, et ma ostan sulle maja, kui sa minuga abiellud, ning pärast pulmi teatad, et naine võtku selleks pangast laenu oma lahusvara arvel, võib ta tunda end petetuna. Pettust ei ole võimalik ühegi suhtekorraldusmeetodiga olematuks muuta.

Hea suhtekorraldusega, mille sisuks on veenvad, usutavad ja ausad argumendid, on võimalik positiivseid asju võimendada ning negatiivseid leevendada. Olematuid asju suureks puhuda ei ole võimalik.

Tipp-börsimaaklerid ütlevad, et turul on alati õigus. Täpselt samuti on avalikkusel alati õigus. Kui valitsuse, ettevõtte, organisatsiooni või inimese töö tundub halb, siis ta ongi halb. Selles ei saa süüdistada last, et ta oma taldrikut ära ei pese. Süüdi on vanem, kes ta ei suuda last veenda seda tegema. Rahvas pole kunagi süüdi, alati on süüdi valitsus. Selles on Jürgen Ligil õigus.

Mõni aasta tagasi vaatasin Linnateatris etendust, kus üks avalikkuses vähem tuntud näitleja tegi hiilgava rolli ning väga tuntud näitleja ei säranud. Tundsin, et tundumatum näitleja vääriks rohkem esiletõstmist.

Rääkisin sellest Linnateatri grimmijuhile Anu Konzele, kes ütles: “Janek, oskused ei ole tunnustuse saamiseks kõige tähtsamad. Kõige tähtsam on inimestele meeldida!”

Meeldivolemist ei saa keegi endale kahjuks ise võtta. Sa kas meeldid või ei meeldi. PRita palju tahad, kasu on väike. Eeldusi on vaja. Ning töö on igal juhul tellija materjalist.