Janek Mäggi: sotsiaalvõrgustikes saavad inimesed tunda end staarina

Salajase elu elaja tahab ka avalikku ellu. Sotsiaalvõrgustik annab talle selleks uskumatult hea võimaluse - saada staariks, vähemalt staarikeseks!

Käisin reedel abikaasaga teatris. Von Krahlis. The Endi vaatamas. Hea. Väga. Minge ka!" Selline on üks üsna tavaline Facebooki sissekanne.

“Siis otsustasime koos sõpradega minna restorani, et veidi keha kinnitada. Restoranid olid täis. Saime kolmandasse. Seal kohtasin üht tuttavat ärimeest, kes rääkis, kuidas võhivõõrad tüdrukud ühest meie ühise tuttavast Facebooki kompromiteerivaid fotosid olid üles pannud – tema välismaal toimunud hullamisest. Nüüd on kole jama majas.”

Sotsiaalvõrgustik on julm ja õiglane. Isa saab kolmandate inimeste kaudu teada, et tema äsja täisealiseks saanud tütar on “suhtes” – sest tal endal ei ole Facebooki kontot. Naine avastab, et tema mees on kellelegi kolmandale abieluettepaneku teinud. Isiklik informatsioon jõuab tuhandete inimesteni – kõigini, kellel võiks sellest infost olla kas sooja või külma.

Avaliku elu tegelase jaoks ei ole selles midagi uut. Facebookis liigub info piiratumalt kui juhtivas uudisteportaalis või suuretiraažilise ajalehe esikaanel. Õhtulehe esikaan, mis teatab, et Jan Uuspõld viis lahutuspaberid sisse, räägib täna veel rohkemate inimestega kui Näoraamatu näotud kommentaarid.

Avaliku elu mitte elavad inimesed on siiani elanud Salajast elu. Teinud asju, mida nad kellelegi ei ole tahtnud rääkida. Maganud inimestega, kelle nime ega nägu nad meenutada ei taha. Ja nüüd, järsku, tahavad need mineviku varjud ja oleviku tondid Salajase elu viljelejate “sõbraks” saada!

Sotsiaalvõrgustik on ühteaegu kõrtsituba (kus naabrimeest klatsida), eradetektiiv (kes usalduse kaotanud lähedasi luurab), kollane ja valge ajaleht (mis igasugu erutavat informatsiooni vahendab) ning kõige enam usaldustelefon (kus saab kõik mured ära rääkida ilma, et keegi vastu karjuks - vähemalt kuuldavalt mitte). Sotsiaalvõrgustiku suur eelis on lähedus – seal on täpselt see informatsioon, mis mulle kõige rohkem huvi pakub!

Facebooki algoritm on samavõrd geniaalne kui omal ajal oli nüüd juba tähesära kaotanud Google oma. Ta jälgib täpselt, kus Sa käid, kellega käid, mis Sulle meeldib ja mis ei meeldi. Ning teeb selleks kõik, et Sa veedaksid temaga rohkem aega kui oma abikaasaga/elukaaslase/armsamaga. Võib kindlalt väita, et Facebooki eesmärk on olla oma kasutajate jaoks parem kui seks - kui laenata kujundit jalgpallimaailmast.

Samas on 15 minutit kuulsust ka ärimaalimas lihtsalt saavutav, 15 aastat on aga jõukohased väga vähestele. Kas Facebook suudab jääda ka järgmiseks 15 aastaks? 500 miljonit kasutajat loovad selleks hea õnne korral võimsa eelduse.

Me kiindume sotsiaalvõrgustikesse, sest see parandab meie elu kvaliteeti. Isegi huvitavalt veedetud aeg annab elukvaliteedile lisapunkte. Sotsiaalvõrgutike elukvaliteeti tõstvad eeskujud on mobiiltelefon, Internet, Skype. Oli aeg enne mobiiltelefoni ja on aeg pärast. Oli aeg enne sotsiaalvõrgustikke ja on aeg pärast.

Ühte räägib 250 000 eestlast, kes Facebooki kontot omavad, aga küll. Meil kõigil on aega, millega me ei oska midagi targemat peale hakata. Meie ellu saavad tulla uued asjad, röövida meilt tunde – ilma, et see meid kuidagi morjendaks. Ja muretult võime sellest ajast ka loobuda - millegi uue ja põnevama kasuks.

Tegelikult me tahame üksteisega suhelda, teada üksteisest rohkem ja rohkem (eriti neid salajasi asju, millest sageli on piinlik rääkidagi) ning elada läbi paljastusi ja ise end paljastada. Mis on selles siis imeliku, kui ma panen üles pildid, kuidas mu naine sünnitas või kuidas ma sõbrannadega ööklubis täis peaga pidu panin?! Salajase elu elaja tahab ka avalikku ellu. Sotsiaalvõrgustik annab talle selleks uskumatult hea võimaluse - saada staariks, vähemalt staarikeseks!

Miks peaks see ainult avaliku elu tegelaste privileeg olema: teha terve elu tööd selleks, et kuulsaks saada ja siis kanda elu lõpuni päikeseprille, et keegi teda ära ei tunneks?