Marko Pomerants: Kaljulaidile ja Priskele uus töökoht olemas – las kaks kanget naist vaktsineerivad meid!

Kersti Kaljulaid ja Marika Priske peaksid Vähit tegema.

Mida tähendab Vähi tegemine? Teatavasti võttis endine peaminister Tiit Vähi pärast oma poliitilist karjääri sihikule Sillamäe ja muutis selle elu-olu märgatavalt. Näideteks on Silmeti erastamine ja sadama rajamine. Võimas! Kui iga Eesti vabariigi tipp-poliitik teeks midagi sarnast, siis oleks see suurepärane. Ma mõtlen tipu all päris tippu ja panen presidendid ning kogenud kantslerid samasse kategooriasse. Vähi ei teinud seda üksi, vaid oma meeskonnaga, kellest enamik siiamaani rakkes. Ükski teine peaminister ei ole nii julget sammu astunud.

Meil on silmapiiril kaks suurepärast naist – Kersti Kaljulaid ja Marika Priske

Üks neist juba praegu. Ma ei tea, kuidas nad sobivad, aga tasub mõelda – mis võiks olla nende seisusele vastav ülesanne? Ida-Viru täiendav eestindamine ei paista õige mõte olevat. Mõni nädal tagasi julges Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur Facebookis avaldada mõtet, et Kohtla-Järve riigigümnaasium tõi killukese Eestit Ida-Virumaale, sai aga kohalikelt mürgiseid kommentaare stiilis „halloo, meil on siin eestlasi endiselt rohkem kui mitmel väiksemal maakonnal kokku“. Ja neil on õigus. Teist Sillamäed pole parasjagu müügis.

Liiga primitiivne mõte oleks, et Alar Karise senine töökoht on vaba. Virumaa Muuseumide nõukogu pikaajalise esimehena tean, et muuseumi juhtimine ei ole lihtne ülesanne, seega soovitaks nii Kaljulaidi kui ka Prisket millekski enamaks.

Eelmisel nädalal oli mu mõte, et nad peaksid asuma Marek Seeri kohale vaktsineerimistandemiks. Vaktsineerimine on nagu reovee puhastamine. Algus on kerge – reoveest sõelutakse välja jalgrattad ja kondoomid, aga katsu sa viimane fosfor ja lämmastik kätte saada ning Läänemeri eutrofeerumisest päästa. Nii on ka vaktsineerimisega. Esialgu mõnitati osasid vaktsineerituid nende klassilise kuuluvuse pärast. Nüüd ollakse valmis nende nimel kasatšokki tantsima. Arvate, et ma olen hull? Et Marika Priske just lasti lahti.

No kuulge, kõik saavad aru, et varsti ta rehabiliteeritakse kui poliitilise tagakiusamise ohver. Kompensatsiooni juba sai. Ajakirjandus kasutab alati brutosummat, sest nii näib olukord ebaõiglasem. Tegelikult arvatakse tulumaks ikka enne maha.
Sel nädalal avanes terviseameti peadirektori koht. Amet, mis praegusel ajal kõlab suitsiidselt. Aga presidendiga ei julgeks keegi jaurata. Ta paneks selga dressipluusi, millel silt: „Pane õlg alla“ ja möla oleks maas. Autoriteet maksab. Kuna kahte peadirektorit olla ei saa, siis Kaljulaid peadirektoriks ja Priske Seeriks. Oleks piisavalt aus.

Kaljulaid poliitikasse?

Palju on spekuleeritud selle üle, et proua Kaljulaid peaks minema poliitikasse. Ma esitan siinkohal oma tagasihoidliku arvamuse, et Eestis demokraatia toimib ja see oleks raiskamine. Kui, siis oleks mõte astuda EKREsse, aga näen siinkohal takistusi – erakonna juhatus või EKRE Kadrioru osakond ei pruugi aktsepteerida. Olen kindel, et EKRE auesimees Arnold Rüütel toetaks. Kardan, et Helmed veenavad ta ümber, kuigi mina Rüütlisse usun. Samas arvan ma, et EKREga on nagu Afganistaniga – siin väline demokratiseerimine ei toimi ja lõpuks pole EKRE Taliban.

Mis on veel riigi ees seisvad suuremat sorti ülesanded? Juhtusin kuulama intervjuud Mihhail Kõlvartiga, kus ta ütles, et Tallinna ühistransport tahab ühendamist Harjumaaga ja selleks on vaja riiklikku tuge. Tundub jällegi „lebo“ ülesanne, nagu lasteaialapsed ütlevad, aga siiani tegemata. Marika tunneb seda transpordiasja, olles olnud MKMi kantsler. Ma arvan, et valitsus ja Tallinna linn võiks selle tandemi palgata küll. Tallinnas ja Harjumaal elab suur hulk eestimaalasi ja see oleks isegi enam kui Sillamäe. Teisalt ei peaks selleks omi vahendeid investeerima ja seega oleks huvitav, kuid riskivabam ettevõtmine.

Kui see valik tundub liiga tagasihoidlik, siis palun väga: järgmiseks teemaks võiks olla rohepöörde elluviimine Eestis. On kaks täiesti erinevat asja – pidada kõnesid rohepöörde vajalikkusest ja või seda nihet ellu viia. Eeldab küll riigieelarve raha, aga pusimist oleks tükiks ajaks. Kahest tarmukast naisest jääks isegi väheks. Samas on endisele presidendile niikuinii ette nähtud kulud kantselei pidamiseks. Miks ei võiks sellel olla silt: Eesti President Kersti Kaljulaid, ajutine asjur Eesti vabariigi rohepöörde tekitamise ülesannetes. Olukorras, kus Eesti vabariigi eelarve on mõnisada miljonit siia-sinna, ei tohiks vajaliku ressursi leidmine olla keeruline. Mahtuniversaal on juba hankimisel. Natuke on vaja Marika Priske palkamiseks vahendeid lisada.

Las nad räägivad Kärdla keskväljakul, et avamere tuulepark on OK! Muidugi ei saaks sellega piirduda, vaid lisada tuleks, et vaadake, tuulikud on pool lahendust. Tegelikult võiks Tahkunas olla elektrolüüser, mille abiga saaks selle rohelise elektri salvestada vesinikuna ja Heltermaa-Rohuküla praam, olgu ta nimi siis parasjagu mis tahes, kasvõi Tarmo Mänd (seda aega tuleks muidugi viisakalt oodata), saaks selle keskkonnasõbraliku kütusega kõik hiidlased mandrile toimetada ja koju tagasi ka. Seda imet tuleks vaatama isegi Hiiu vanamehe kits.

Tegelikult on Eesti riik väljakutseid täis. Vaja on lihtsalt mõni naaatukene ülejõu käiv välja valida ja me riik saaks kordades parem. Tulles tagasi endiste peaministrite juurde, siis kiitma peab Taavi Rõivast, kes on siirdunud moodsasse ettevõtlusse. Iseautod on kindlasti endise peaministri vääriline ülesanne. Tulevikku vaatav ja puha. Väljamaa ülikoolides ja konverentsidel võib käia kõnesid ikka pidamas, aga jäägu see hädalahenduseks. Päriselu probleeme, mida lahendada, on küllaga. Viimases Eesti Ekspressis kaks uut töökuulutust. Juhti on vaja nii maksu- ja tolliametile kui ka keskkonnaametile.