Janek Mäggi, "Peremees, tõsta palka!"

Kommentaar: Peremees, tõsta palka!
Janek Mäggi, Powerhouse’i juhatuse liige

Viimase aasta jooksul on Eestis räägitud nii palju kinnisvarast, et iga loll teab, kuidas Eestis rikkaks saada. Uus turg, mis lähiaegadel vormelikiirusel moodi läheb, on tööjõuturg. Kellel palk ei tõuse üle kümne protsendi aastas (keskmine palgakasv möödunud aastal), vahetab töökohta.
 
Kümnetes protsentides uhavale palgatõusurallile on käe ette panemine sisuliselt võimatu – erinevad laenud tahavad maksmist ning suured palgavahed lähiriikidega põhjustavad tööjõu väljavoolu. Ja ülehüppamist.

Kusjuures moehaiguse juhtoinas on riigisektor – eriti selle kõrgemad pulgad, koos oma lummavate hüvedega.

Eesti riik on nagu sõel, kus vedelam osa tööjõust (madalamapalgalised ja lihtsama töö tegijad) voolab välja ning alles jäävad ainult vanad paksud (need, kes teenivad Eestis rohkem kui välismaal) – kes sõelast läbi ei mahu.

Viimaseid on meil muuseas päris arvestatav hulk. Kuid kes neid teenindama hakkavad? Aasialased, kes Euroopasse ei mahu, oleks kindlasti nõus tulema.

Selline olukord nagu praegu ei kesta kaua. Palgad ühtlustuvad Euroopa Liidu riikides ühendatud anumate põhimõttel. «Kallites» riikides, nagu Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal, keskmine palk väheneb – sisserändajad on nõus müüma oma tööd kohalikust elanikkonnast kas või veidi odavamalt.

Saksamaa pealinn Berliin on juba praegu suurim Türgi linn väljaspool Türgit. «Odavates» riikides (nagu ka Eesti) keskmine palk tõuseb märgatavalt – sest ka siin ei taha keegi teha enam orjatööd orjapalga eest. Ja paljud ettevõtted kaotavad nii oma konkurentsieelise.

Lähiaastatel hakkavad odavtööjõule orienteeritud ettevõtete kasumid vähenema. Ainus viis seda trendi peatada (ettevõtete jaoks) on tootmise viimine uutesse odavtööjõumaadesse. Nii on ka kogu Euroopas ja Ameerika Ühendriikideski läinud – toodetakse ikka Hiinas, Indias jm. Näiteks Soomes on kadunud kümneid tuhandeid töökohti, sest tootmine kolib riigist ära.

Seega muutub Eesti ärikeskkond lähiaastatel muljetavaldavalt. Äriajamise argumendina muutub odavam omahind väga raskelt saavutatavaks, nagu ehitussektoris ongi juba juhtunud.

Palgatööliste armee aga tegeleb võidurelvastumisega oma tööandjate vastu peetavas palgatõususõjas kiiremini, kui tööandjad oma õudseimaski unenäos kunagi on näinud.

Liiakasuvõtt muutub aga sama raskeks, kui see on Euroopa uskumatute sotsiaalgarantiidega kristalliseerunud heaoluriikides keskmiselt.