Edu tagavad väärtused

Ma ei arva, et peaksime ülemäära eufoorias olema, kuna paistame lätlastest ja leedulastest õnnelikumad.

Kaks kolmandikku eestimaalastest on Eesti viimase kahekümne aasta arenguga rahul, kuid kaks kolmandikku Läti ja Leedu elanikest oma riigi sama ajaperioodi arenguga rahul ei ole. Pilt on naabrite juures täpselt vastupidine kui meil, selgus hiljuti avaldatud inimarengu aruandest.

Kas eestlased on olnud targemad, on meil olnud paremad sõbrad või on meil lihtsalt olnud rohkem õnne? Nii seda kui teist. Kuid peamine on hoopis muus. Eestis on palju enam propageeritud väärtusi, mis toovad edu. Mis aitavad läbi lüüa ja silma paista. Ning edukad inimesed on reeglina õnnelikumad kui läbikukkunud.

Ühest küljest alavääristati pikka aega ka Eestis “töönarkomaane”, kes tegid tööd rohkem kui üheksast viieni. Paraku on võimalik teistega võrreldes midagi enamat saavutada vaid siis, kui neist rohkem tööd teha. Ning kui liigud teisest kiiremini, saavutad sa reeglina tunduvalt rohkem kui see vaev, mida sa näed.

Töökus on kõige tähtsam

Üks Eestile edu toonud väärtusi on töökus. See on ka kõige tähtsam. Kui audiitorfirma Ernst & Young viis Euroopa 500 eduka ettevõtja hulgas läbi uurimise, mis neid inimesi ühendab – vanus, haridus, pereseis, intro- või ekstravertsus jne –, siis selgus, et neid omadusi, mille puhul sai öelda, et enamikul neist edukatest see omadus tõesti on, oli vaid üks. Ja see oli töökus.

Teine ja mitte vähem oluline on soov saada targemaks. Tarkus ei tähenda muidugi ainult akadeemilist haridust või teaduskraadi. Tarkus on võime teadmisi püsivalt ja pidevalt omandada, neid analüüsida ja sünteesida, teha järeldusi ning neid rakendada. Teadmised ununevad, haritus jääb. Ühiskond, mis näitab, et tee eduni käib läbi hariduse, areneb.

Kolmas tee eduni on tahe – soov saavutada. Eestis on see olemas. Ka edukust on Eestis halvustatud, kuid ka see on ühiskonda kui tervikut edasi viiv jõud. Tegelikult on hea, et inimesed tahavad oma kodu, et nad tahavad hästi (loe: tervislikult) süüa, viisakalt riides käia, nautida kõrgetasemelist kultuuri. Tee selleni käib läbi raha. Me vahetame iga päev tükikese oma elust rahaks, et see siis jälle eluks tagasi vahetada.

Ma ei arva, et peaksime ülemäära eufoorias olema, kuna paistame lätlastest ja leedulastest õnnelikumad. Kuid me võime neile öelda, mida nad võiksid meilt õppida – nagu meie oleme õppinud soomlastelt ja rootslastelt. Küsimus ei ole edus või rahas, vaid selles, kuidas jõuda piisava rahuloluni. Hingelise tasakaaluni.

Rahulolematus viib edasi

Edusse suplema jääda ei saa. Lääne-Euroopa arvas, et tööstusrevolutsioon murdis Hiina ja India, kes 1850. aastal moodustasid 50% toonasest maailmamajandusest. Kuid nad ei osanud ette näha, et tööstusrevolutsioon koos oma uute väärtustega jõuab ka Hiinasse ja Indiasse, kuhu lääs selle ise eksportis.

Aastaks 2050 annavad Hiina ja India taas pool maailma majandusest. Hiina ja India edukuse taga on samuti töökus, tarkus ja tahe. Väärtused.

Me oleme palju rääkinud, eriti kriisieelsetel aastatel, et Läti on meist kaks ja Leedu võib-olla kolm aastat maas. Kuid rahulolematus on kõige edasiviivam jõud üldse. Läti ja Leedu võivad 20 aasta pärast olla ka palju kaugemal kui meie. Seepärast peame mitte ainult väärtusi eksportima, vaid ka pidevalt importima.