Janek Mäggi, "60 miljonit ümbrikupalka?"

Tulge mõistusele, austatud riigikogu! Makske maksud ja (rahval) möla maas.

Inimene peab oma töö eest saama väärilist tasu. Maksavad oskused, unikaalsed kompetentsid, vastutus ja pingutus. Riiki peavad juhtima parimatest parimad. Isegi parimatest halvimad ei sobi. Rääkimata halvimatest parimad.

Seepärast oleks presidendi ja peaministri õiglane palk sarnane Eesti Energia juhi Sandor Liive omaga, nii 150 000 krooni kuus vähemalt. Preemiat võiks maksta ka, kui rahvas on tööga rahul. Ei oleks selle peale kadedad ka need, kes elavad Eesti keskmisest palgast. Iga jobu presidendiks või peaministriks ei saa, kuningaks ammugi mitte. Eesti riigi tippjuhte ma austan. Tavaliselt on nad tulbid inimesed.

Monarhi ja riigipead ei kadesta keegi. Elizabeth II nahas keskmine Eesti pensionär küll olla ei tahaks. Kohustused, pinge ja vastutus kaaluvad kõik hüved üles. Kusjuures seda tööd ei saa teha kuidagi lihtsalt ära. Selles ametis peab särama. Ma´am loomulikult valdab teemat. Jumal andis ameti, andis ka mõistuse. (Riigikogulaste puhul pole see alati nii olnud.)

Pool milli näkku, puhtalt kätte!

Küll aga ajas avalikkusse kihevile riigikogu soov legaliseerida ümbrikupalga (s.o palk, millelt pole makstud makse) maksmine, ja seda ainult iseendale. Sulaselge populism oleks ka lahendus, et kuludokumentide mitteesitamise nõue hakkab kehtima järgmisele koosseisule. Sest 70% praegust koosseisu valitakse ju tagasi.

Vaatame, milles on probleem. Riigikogu liikmed saavad 12 000 netokrooni iga kuu juurde, millelt keegi makse ei maksa. Nelja aastaga saaks riigikogu iga liige 576 000 krooni kätte ilma mingisuguste maksudeta. Selline rahasumma on selgelt käsitletav palgana – tee sellega, mis tahad. (Kogu riigikogu koosseisu maksuvaba tulu oleks praeguse palgataseme juures 58,2 miljonit krooni, kuid see kasvab tänu keskmise palga kasvule.)

Kellelgi ei oleks kahju, kui sellelt summalt tasutaks ka tulu- ja sotsiaalmaks, kuigi Eesti parlamendiliikmete palk on sellisel juhul juba üle poole Soome ametivendade palgast ning elatustase ehk paremgi.

Kõige rohkem ärritabki inimesi, kui valitsejate hall mass (ühe tipp-poliitiku eravestluses kasutatud väljend inimeste kohta, kelle ainus ambitsioon poliitikas on olla riigikogu liige) nõuab endale kuningate privileege.

Kui kuluhüvitist vaadata mitte palgana, siis on tegu erisoodustusega. Ettevõtte juhina tean hästi, kuidas riik oma kodanikke erisoodustusmaksuga mõnitab".

Ükskord kutsus mind üks praegugi parlamendis istuv riigikogu liige lõunale. Tahtis nõu. Arutasime asja ja rääkisin talle, mida ma asjast arvan. Kui arve maksmiseks läks, pani ta ette, et kumbki maksab enda eest, kuna ta ei tea, kas ma andsin head nõu. See selgub ju pärast.

Riigikogulase pooltasuta lõunad

Hiljem kulges asi täpselt nii, nagu olin soovitanud. Minule läks aga lõuna maksma kaks korda rohkem, sest mina maksin arve oma palgast (millelt oli makstud tulumaks ja sotsiaalmaks), tema aga esitas küllap kindlasti kuludokumendi kui "valijaga" kohtumisest (kuigi maksis iseenda eest). Ettevõttes läheks selline dokument 100% erisoodustusmaksu alla ja on sisuliselt käsitletav palgana. Kõhutäie sain siiski ka mina.

12 000 krooni kuus puhtalt kätte on Eestis tegelikult meeletult suur raha, sest keskmine brutopalk on vaid 10 000 krooni. Kuna alati on rohkem neid, kes teenivad alla keskmise palga, siis üle poole Eesti töölkäivatest inimestest ei saa palgapäeval nii palju palkagi, kui riigikogu endale maksuvaba erisoodustust tahab määrata. Tule taevas appi!

Mõnitamisest ka. Minu arvates on see küll pigem Eesti rahva mõnitamine, kui riigikogu liige käib öösel kell 3 valijaga joomas. Võimalik on muidugi, et ta joob ise ja käsib "valijal" maksta enda eest.

Mis erakorralised esindamised need siis ikka on, mida palgast (mis võib olla ka 30% suurem) maksta ei saa? Riigieelarve on piisava ülejäägiga, et leida sealt need mõnikümmend miljonit maksukrooni, mis sinna kaarega tagasi kukuvad. Aga kodanikel on vähemalt tunne, et nad on võimukandjatega seaduse ees võrdsed. Rohelised vist võtsid teema veidi üles, soovin Marek Strandbergile mehisust selle läbisurumisel.

Niisugused meeleolud on minu tutvusringkonnas. Nädala jooksul küsisin arvamust vähemalt 50 inimeselt. Vahel on ikka vaja lapsele vitsa anda, kui mõistus tagumikust kuidagi pähe ei taha minna. Et räägi mis sa räägid, aga miski ei aita.

Riigikogu liikmete lohutamiseks tasub tsiteerida Ronald Reaganit: kui sa oled 80% mu sõber, ei ole sa 20% mu vaenlane. Aga see kuluhüvitiste asi on jama mis jama. Võtke siis 10 keskmist palka, kui 4 või 6 on vähe! Maksudega ei tohtivat ju mängida.

Tulge mõistusele, austatud riigikogu! Makske maksud ja (rahval) möla maas.