Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Emakeeleõpetajad Betti Alveri juures

207
07.04.08, Vooremaa, Emakeeleõpetajad Betti Alveri juures Mäggi meelest aitab luule lugemine, veel rohkem selle kirjutamine olla edukas reklaaminduses, ajakirjanduses ja äris üldse.

Paljudes Eestimaa koolides pidid emakeeletunnid möödunud reedel ilmselt mingi muu aine tundidega asendatud olema, sest sel ja järgmisel päeval pidas Eesti Emakeeleõpetajate Selts Jõgeval Betti Alveri Muuseumis oma kevadpäevi, mis olid pühendatud luulele.

19 aastat tagasi asutatud selts on üheks eesmärgiks seadnud avardada oma liikmete üldkultuurilist silmaringi ja täiustada nende erialateadmisi. Sellega Jõgevale saabudes kohe pihta hakatigi. Ümbritsevasse keskkonda aitasid emakeeleõpetajatel paremini sisse elada Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste tervitus ning Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru Alveri-teemaline ettekanne. Edasi kuulati Janek Mäggit ja Andres Ehinit, kelle vanus, suhe luulesse ja loomelaad üpris erinevad, ent kelle juures eeskätt sõnamängulembus ka teatud ühisjooni leida võimaldab.

Nii ärimehe kui ka kolumnisti ja Postimehe nädala värsside autorina tuntud Janek Mäggi püüdis vastata emakeeleõpetajate ees küsimusele, milleks XXI sajandi inimesele veel luulet vaja on. Ise küsis, ise vastas. Ning tõi välja päris huvitavaid aspekte. Iseasi, kas kõige olulisemaid.
 
Mäggi meelest aitab luule lugemine, veel rohkem selle kirjutamine olla edukas reklaaminduses, ajakirjanduses ja äris üldse.
Kõige paremini läheb praegu neil reklaamiagentuuridel, kes on palganud copywriter’iteks luuletajad,” ütles Janek Mäggi. "Kõige edukamas firmas kirjutab reklaamitekste näiteks Kivisildnik.”

Ajalehtede toimetused on aga Janek Mäggi sõnul õnnetuseks täis luulekaugeid inimesi, kelle peas sõnad ei helise ja kes ei tunneta teksti rütmi. Sellised inimesed ei oska panna oma lugudele niisuguseid pealkirju, millel pilk pidama jääks. Aga 90 protsenti lehelugejatest ei hakkagi siis lugu lugema, kui pealkiri nad külmaks jätab!
"Sama on poliitikute poolt toimetustesse saadetavate arvamuslugudega: kui panna sellele igav ja kuiv aluse ja öeldiseta — aga paljud poliitikud ei teagi, mis on alus ja öeldis — pealkiri, siis rändab see otseteed prügikasti,” ütles Janek Mäggi.
 
Poliitikut või ärimeest, kes luulest midagi ei tea, ei viitsi tema meelest keegi kuulata, sest ta räägib väga igavat juttu. Mäggi usub, et noored on hakanud luulest taas rohkem huvituma, sest neid ümbritsev keskkond annab loomingulisusele enam ruumi kui varem.    "Pole enam sellist pressi, et kui ma kohe täna midagi ei saavuta, siis on kõik läbi,” ütles Janek Mäggi.

Luulevormis lõpukirjand

 Tema ise kirjutas, muuseas, koolilõpukirjandigi värsivormis. Õpetaja algul kahtles küll, kas selline asi läbi läheb, aga kui pooliku töö läbi luges, ütles, et lasku samas vaimus edasi. Ainus, mida õpetajad  selle kirjandi puhul hinnata ei saanud, oli interpunktsioonireeglitest kinnipidamine: luules ju tavareeglid ei kehti.
 
Postimehele nädala värsse kirjutama hakkas Mäggi lehe peatoimetaja asetäitja, samuti luuletajana tuntud Kalle Muuli palvel. Nüüd võib Mäggi kiidelda Eesti vaat et kõige loetuma värsisepa tiitliga, sest Postimehe 80 tuhandelise tiraazhi kõrval kahvatuvad kõigi luulekogude trükiarvud. Nädala värsse on Mäggi sepitsenud juba neli aastat, algul üle nädala, nüüd iga nädal. Teema mõtleb kas ise välja või leiab koostöös toimetuse inimestega.
"Kui mõni arvab, et luuletamine on hirmus piin, siis minu jaoks on see lihtsalt reedene rutiin. Ma pole ühegi nädala värsi peale kulutanud enam kui viisteist minutit,” ütles Mäggi.
 
Ega viimane isegi arvanud, et ajas kestva väärtluule ja päevakajaliste värsside kirjutamine üks ja seesama on, aga pingutatud sünnituse tulemusena valminud arusaamatuid tekste, millesse palehigis kõikvõimalikke kujundeid kuhjatud, keeldus ta ka heaks luuleks pidamast. Küllap on tal õigus.

Mässavad luuletajad

Andres Ehin tegi emakeeleõpetajatele köitva ja üllatusterohke ekskursi modernistlikku ja sürrealistlikku luulesse — ta nimelt usub, et õpetajad tunnevad seda hulga kehvemini kui modernismieelset luulet. See fakt leidis tema ettekande ajal ka kinnitust: Ehini poolt (peast!) tsiteeritud arvukate luuletekstide puhul enamasti autorit ära mõistatada ei suudetud.
 
Ehini sõnul lõpeb pikaajaline rangete reeglite järgimine kirjanduses alati sellega, et keegi kusagil nende reeglite vastu mässama hakkab. Nii sündis rangeid kaanoneid järgivale islamistlikule luulele vastukaaluks sufistlik luule ning nii hakati Jaapanis klassikalist haikut lõpuks parodeerima. Eesti luules sai modernism õige hoo sisse alles 1960. aastatel ehk aastakümneid hiljem kui mujal Euroopas. Eks sel olid omad põhjused, mida me kõik teame. Samas ei saa öelda, et katsetusi varemgi poleks tehtud. Näiteks Henrik Adamson lõi mulgi murdes rahvusromantiliste luuletuste kõrval ka modernistlikke värsse. Sedalaadi luuletekste leiab ka pigem prosaistina tuntud Albert Kivikaselt.

Ehin mõtiskles ka selle üle, mis ajendas Eduard Vildet omal ajal looma modernistlikku luulet pilavat teksti "Tokerjad”: selle ajajärgu ajalehtedest modernistlikku luulet ju ei leia.
"Aga küllap noored autorid selliseid tekste siis ikka toimetustesse tõid. Ainult et need jäeti avaldamata,” arvas Ehin.
 
Loodetavasti muutus emakeeleõpetajate pilk pärast Ehini sõnavõttu modernistliku luule suhtes ühest küljest tähelepanelikumaks, teisest küljest vähem vildelikuks.
 
Teisel seminaripäeval kuulasid emakeeleõpetajad Kivisildniku ettekannet luule analüüsist ja kevadpäevade Jõgeva-poolse korraldaja, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helge Maripuu arutlust luule käsitlemisest koolis. Kahe päeva sisse jäi ka seltsi üldkoosolek ning ekskursioon Laiusele ja Siimustisse.
 "Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed saavad eneseharimiseks kokku kaks korda aastas,” ütles seltsi juhatuse esimees, Oru Põhikooli õpetaja Kaja Sarapuu. "Kord keskendume keele-, kord kirjandusküsimuste käsitlemisele. Seekord valisime põhiteemaks luule. Ja kus siis luuleteemat ikka käsitleda kui mitte Jõgeval: siin on ju sündinud Betti Alver ja siin käivad eesti gümnaasiumiõpilased oma luulelavastusi etendamas.”
 
Nii väikeses linnas pole seltsi kokkusaamist Kaja Sarapuu sõnul varem korraldatudki. Aga vaatamata sellele, et mõnestki Eestimaa paigast on Jõgevale pääsemine suisa kunsttükk, saabus kevadpäevadele üllatavalt palju rahvast. Ja kõik nad said kasvõi juba Betti Alveri Muuseumist kustumatu elamuse.
"Peale eneseharimise püüame me kaitsta ka emakeeleõpetajate huve. Näiteks võidelda selle eest, et emakeele riigieksamit ebasoodsas suunas ei reformitaks ning et kirjandus oleks ikka juba viiendast klassist eraldi aine, mitte seitsmendast, nagu õppekava lähteülesanne ette nägi,” ütles Kaja Sarapuu.
„Minul on hea meel eelkõige selle üle, et nii paljud Eestimaa emakeeleõpetajad Betti Alveri Muuseumi nüüd oma silmaga ära nägid: küllap toovad nad siis siia ka oma õpilased,” ütles Betti Alveri Fondi esimees Maimu Valdmann, kes samuti kevadpäevade ettekandeid kuulamas käis.

RIINA MÄGI

"