Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Heaolu suurendamiseks tuleb hindu tõsta

22.04.13, Äripäev, Janek Mäggi Prügiautojuhile pakuti 2007 tänases vääringus 2000 eurot palka, kuid ka siis ei olnud koormust ja töö iseloomu arvestades ikka piisavalt “kvaliteetseid” huvitatuid. Praegu on pilt teine – isegi selle töö hind on alla tulnud. Ja palju. Keskmine palk on ostujõudu arvestades liiga madal ja põhjustab sotsiaalseid pingeid. Väga suure raha eest muutub ka ebameeldiv töö (nt prügivedamine) talutavaks, väikese raha eest muutub ka väga meeldiv töö ebameeldivaks. Kuigi näiteks Estonias maksab riik iga vaataja kohta 52 eurot lisaks (milline laristamine soomlaste peale, kes meie opereti- ja ooperietendusi vallutavad!), on palgad pigem närused ja laval õitsevad inimesed õnnetud, stressis ja rahulolematud. Miks on palgad väikesed? Sest hinnad on liiga madalad. Jah. Palga ja hinna sõltuvus on otsene. Kui juuksuritöökoda tõstab hinda kaks korda, saab ta kohe ka kaks korda palku tõsta. Mida vähem ta hinnatõusu järel palku tõstab, seda tublim ta on. Jääb kasumit ka. Eesti vajab inflatsiooni nagu õhku. Ja mitte ­ainult Eesti – ka Jaapan. Raha väärtuse langus konkreetsel territooriumil on see, mis võimaldab parandada heaolu – ekspordi kaudu. Kuid me vajame sellist inflatsiooni, mis jääb majanduskasvule alla. Mida rohkem, seda parem. Ainult SKp järgi hinnates võime minna üsna rappa. Eestlane kolib Inglismaale, saab viis korda rohkem palka, kuid elatustase ja elukvaliteet võivad olla madalamad – väiksem üürikorter, lahusolek sugulastest, tundidepikkused tööle- ja kojusõidud, hirmkallid teenused, võõras ja ebasõbralik keskkond. Kui kaerahelbeid ei söö (ka toidu kvaliteet on madalam), ei jää üle midagi. Võib puudu jääda, sest kodus on palju, mille eest ei ole vaja maksta või nii palju maksta. Tugev ja stabiilne raha ei soosi tiigrihüppelist arengut, see on pigem varanduse säilitamiseks ja kapitalituluks, mitte kapitali loomiseks, mida meie vajame. Stabiilsust saab endale lubada Saksamaa, kes on Euroopa ainus tõsiseltvõetav eksportöör. Meil on vaja heaolu parandamiseks kõrgemaid hindu. See on ju tegelikult ebaõiglane, et Helsingi ja Tallinna juuksurihinna vahe on viiekordne – soomlane säästab raha meie tubli ja vilunud juuksuri töö ehk ebaõiglaselt madala hinna arvel. Nõme. Me müüme ennast liiga odavalt nii välismaalastele kui ka üksteisele, mis hoiabki palgakasvu kinni. Kuid teisest küljest võimaldab see meil vähemalt teenuseid (mis Eesti majandusest moodustavad 66%) väga soodsalt tarbida. Euro ostujõud Eestis, kui võtta arvesse kogukulusid (kaubad ja teenused), on maailmas üks suuremaid. Kaks aastat tagasi oli meil maailmas kolmandal kohal oleva ostujõuga raha. Kõige olulisem ei ole inimesele siiski mitte see, kui suur on palk ja millised on hinnad, vaid kui palju heaolu ta saab endale lubada ning kui palju ta saab oma netovara väärtust kasvatada. ­Eurotsoonis oleme ühed vaesemad. Meie keskmine netovara on 21 000 eurot, samal ajal kui keskmisel soomlasel on 113 000 eurot. Eurotsooni rikkaimatest luksemburglastest oleme koguni üle 10 korra vaesemad (neil on 215 000 eurot). Järgmised riigikogu valimised võiks võita erakond, kes suudab luua töökohti nii, et Eesti inimeste netovara järjepidevalt suureneks. Selleks ei piisa palgatõusust, mis tuleb mõne teise sektori arvelt – näiteks arstidel ja õpetajatel tõstame palka, aga teistel ei tõsta ja nad jäävad selle võrra suhteliselt vaesemaks – vaid tuleb võtta raha teistelt (loe: välismaalastelt) ära. Suurus ei loe. Maailma suurimad eksportöörid olid 2012 sakslased, kes jätsid seljataha nii Hiina (kes oli varasem liider, kuigi napilt) kui ka USA. Jaapan jäi juba kaugele maha. Mida eestlastele soovitada? Tõstke niipalju hindu, kui vähegi saate (ruumi on teenuste poolel kordades – me oleme Põhjamaade majandusruumis). Nõudke nii palju palka, kui oma oskuste ja panuse eest saate – kui hind on tõusnud, peab tõusma ka palk. Müüge kõik välismaale, mida vähegi saate – see on palju stabiilsem turg (nt EL) kui Eesti. Kui ostate midagi, siis ostke sealt, kus on odavam ja tõhusam – nii püsib kodus turg adekvaatne ja ei lähe “paksuks”. Ärge hoidke liigset raha sukasääres ja vältige liigset (ärialast) tarbimist – olge ahned kasumlikult kasvama. Väärtustage raha ja kasumit – 1001 eurot kasumit on väga palju rohkem kui 1000 eurot kasumit. Ja saamegi rikkaks. 50% soomlaste netovarast väärime kõik. Hiinas on üle 150 miljoni inimese, kes on rikkamad kui keskmine sakslane.