JANEK MÄGGI: Vabanege oma rahast nii ruttu kui võimalik!

• Hetkel on Eestis hullumeelsete hulk avalikus elus rajult üle keskmise.
• Ettevõtlikkus ei ole tajutavalt populaarne, toetuste nuiamine on.
• Eesti suurim probleem on tööta istuvad inimesed, kes saavad selle eest raha.

Eestil ei ole palju võimalusi enda majanduslikuks upitamiseks. Kui Soomes ja Rootsis on kehvad ajad, läheb Eestis üsna pea jupp maad jahedamaks. Kui Venemaa tungib Ukrainasse, kaob investorite optimism, täpsemalt öeldes asendub see hirmuga, nad ei investeeri enam Eestisse ega ka teistesse Ida-Euroopa riikidesse, pigem põgenevad siit. Uudised, et eestlased ostsid jälle midagi tagasi, peaks rõõmu kõrval tegema ettevaatlikuks. Kui selliseid uudiseid on palju, näitab see ettevõtete odavmüüki, mitte eestlaste mehistumist, kirjutab Janek Mäggi.

Küsimus ei ole reaalses sõjalises ohus, mis täna on pigem väike, vaid ühiskondlikus meeleolus: kui kogu turul valitseb süvenev pessimism, raha ei ringle, keegi tööd ei telli ja seetõttu ka ei tee, siis on tulemuseks kiratsemine.

Valitsuse kirumisest pole mingit tolku, sest nad saavad jagada seda, mis on. Aga kui valitsusel vaba raha sisuliselt puudub (karjuvalt suur osa eelarvest on indekseeritud), siis opositsioonipoliitikud võivad ju öelda nagu Mõhk «Nukitsamehes»: «Kui ennem oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis on ju kõik üle!», siis hetkeks, mil nad Stenbocki toolid soojaks istuvad, on jälle kõik puudu.

Globaalseid protsesse Eesti suunata ei suuda. Me peamegi leppima sellega, et aeg-ajalt on kütusehinnad taevas, et vahel tuleb olla töötu või pankrotti minna, sest nii tarka inimest, kes suudaks kõike ette näha, mis kaasaegses maailmas ette tulla võib, ei ole olemas.

Rahulikult ja süsteemselt kohanedes on võimalik närused ajad üle elada, et paremate puhul asuda kohe närusteks valmistuma – suvel ei tohi heina tegemata jätta, kuigi tahaks päikest võtta ja pillerkaaritada.

Igasugune vingumine on muidugi saatanast. Küsisin tuttavalt psühhiaatrilt, et kuidas saada aru, et inimene on hull? Ta vastas: «No vaata, esimene küsimus on selles, kas ta suudab olla maksumaksja? Kas ta suudab ühiskonnas hakkama saada, toimida? Teine kinnitus, et midagi on viltu: «Kõik teised on süüdi.» Hetkel on Eestis hullumeelsete hulk avalikus elus rajult üle keskmise: makse maksta ei taheta, aga hüvesid oleks väga vaja. Ja kõik teised on süüdi, et leivale ei ole võid määrida või pole leibagi.

Mõned asjad muidugi aitaksid Eesti majandust hoogustada, kuid selleks peaksid inimesed – nii tarbijad kui ka tootjad ja teenusepakkujad – oma käitumisharjumusi muutma, mida nad väga teha ei taha. Päris palju raha viiakse riigist välja – õlu tuleb Lätist, uued riided välisreisidelt, jõukate teine kodu Hispaanias sunnib palju raha sinna jätma. Raha viivad Eestist ära just need, kellel seda on ning tagasi nad eriti tuua ei taha – ka investeerivad mujale, kus on turvalisem.

Kuna raha on kogu aeg puudu, turiste on vähe ja nad ei kuluta piisavalt, omad inimesed elavad kokkuhoidlikumalt, lähevad restoranid ja muud pisiärid kinni ning neid, kes tahaks uusi teha, on vähem kui vaja. Ettevõtlikkus ei ole tajutavalt populaarne, toetuste nuiamine on.

Eestis on tõesti paljud hinnad kõrgemad kui Soomes või Saksamaal, kuid need ei taga ikkagi äride paremat toimimist. Väikestes kohtades on kohalikus poes ulme hinnad võrreldes Tallinna marketitega. Ja ikka ei aita, sest käivet ei ole. Järeldus ei ole keeruline: tuleb teha nii palju, kui suudad, olla rahul sellega, mis on, ning loota, et homme on helgem. Just ettevõtlusindu tuleks õhutada, sellist, mis ei pööritaks ainult Eesti turul olevat raha omavahel, vaid tooks laiast maailmast raha Eestisse juurde.

Siiski on väga oluline oma rahast vabaneda nii kiiresti kui võimalik, sest raha on kõige väärtuslikum siis, kui sa ta saad. Homme on tema ostujõud juba mõnevõrra väiksem. Eesti suurim probleem on tööta istuvad inimesed, kes saavad selle eest raha. Astun sisse restorani, olen ainus klient. Saan kohe aru, et hästi siin ei lähe, raha põleb, väärtust ei looda. Varsti on «pood» kinni.

Mida kiiremini Eesti raha ringleb (liigub ühest käest teise), seda rohkem tööd tehakse, väärtust luuakse – elu läheb paremaks. Sama raha hulk, nt 1000 eurot, suudab ära teha väga palju tööd, kui ta liigub maksimaalse kiirusega ühest käest teise – ta töötab. Raha ei pane mitte ainult rattaid käima, vaid paneb inimesed tööle ja kasvatab kogu ühiskonna heaolu. Anna ta ära ometi! Ja ära vingu!