Andres Reimer: Tesla ja Harley omanikke tuleks vaadelda kangelastena

Sarnaselt julgeolekuga tasub lõpetada USA arvelt parasiteerimine kaubavahetuses

Peame senisest rohkem ostma Ameerika kaupu, et vältida Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi algatatud tollitariifide sõja ahistavat mõju Eesti majandusele.

Kuuendaks suurimaks kaubanduspartneriks platseerunud USA ostis mullu Eestist 714 miljoni euro väärtuses kaupu, kuid meie importisime Ameerikast vaid 315 miljoni euro eest. Kaubavahetuse bilanss osutus ameeriklastele seega väga suurelt negatiivseks - 399 miljonit eurot.

Eesti paistab halvasti silma isegi Euroopa kontekstis. Euroopa Liit eksportis samal ajal USAsse kaupu 503 miljardi euro väärtuses ja importis 347 miljardi euro eest. Eurooplased ostsid ameeriklastelt 156 miljardi euro võrra vähem. Eestiga suhtarv paistab koledam.

Ameeriklased peavad hiiglaslikku kaubandusdefitsiiti ebaõiglaseks ja kahjulikuks, sest paneb nii raha kui ka töökohad riigist välja voolama. Trump astub tarmukaid samme muutmaks olukorda, kus tema maa ostab liiga palju kaupu sisse ja müüb välja liiga vähe. Kõlab elementaarselt, lihtsakoeliselt, banaalselt. Paraku see on nii.

Ehkki Trump pole Eestile pretensioone esitanud, suurendavad kaubanduspinged Euroopa Liiduga meie niigi väeti majanduse riskiastet.

Ameeriklaste pool sajandit kestnud Eesti okupeerimise mitte tunnustamine ja toetus riigi taastamisele tekitas petliku tunde, et meil piisab vabaduse ja  õitsengu hoidmiseks laulmisest, sest lääs poputab. See aeg on nüüd läbi.

Riigikaitses oleme õnneks aru saanud, et Ameerika sõduri saabas, mille püsimist Eesti pinnal poliitiline eliit on pidanud olulisimaks julgeolekugarantiiks, pole sugugi iseenesest mõistetav. Trump nõudis juba oma eelmisel ametiajal eurooplastelt kaitsekulutuste hoogsat tõstmist ja nüüd me seda teeme. Terve mõistus oleks pidanud varem tegudele sundima, aga surmahirm pani liigutama.

Kaubandussuhetes käitume endiselt justkui laisad lapsed, kes ootavad mängutoa korda tegemiseks täiskasvanu käratamist. Õnneks pole Trump meid veel märganud.

Võiksime ennast rahustada väitega, et ameeriklaste ligi 4protsendiline osatähtsus meie väliskaubanduses on väga väike, kuid tegemist oleks statistilise enesepettusega.

Kui tariifisõda võtab otsustavad pöörded, võidavad eksportöörid, kes investeerivad Ameerikasse. Avalikkuse poolt vaadatuna tähendaks see Eesti töösturite emigreerumist Ameerikasse.

Näiteks tiibklavereid tootev Estonia Klaverivabrik ekspordib lõviosa oma toodangust USAsse. Karmide tariifide kehtestamisel võime öelda, et vabriku omanik Indrek Laul võib oma käitise vabalt avada Denveris või Portlandis.

Kui Estonia klaverite tootmine kolib oma põhiturule, siis üpris tõenäoliselt kaotavad Eestis töö kümned kõrge kvalifikatsiooniga pillimeistrid, sest neid pole siin enam kellelegi vaja.

Kui tariifipoliitika sunniks Tallinnas lennukite hooldus- ja remonditeenuseid pakkuvat Magnetic MROd peakorteri viima Miamisse, kus asub nende esindus, sattuvad küsimärgi alla sajad hästi makstud töökohad.

Tuleks kasuks, kui vaataksime nii Tesla elektriautode kui ka Harley-Davidsoni mootorrataste omanikke rahvadiplomaatia kangelastena. Kuid sellest ei piisa.

Ameerika kaupade impordi suurendamine Eestisse peab saama valitsuse prioriteediks. Peamised võimalused hõlmavad nii majanduspoliitilisi meetmeid, ettevõtluskeskkonna arendamist kui ka tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmist.

Tuleb aidata leida tõhusaid logistikakanaleid, mis muudaksid Ameerika kaupade impordi senisest kuluefektiivsemaks. Eesti väikese turu tõttu ei pruugi USA ettevõtetel olla meiega kauplemiseks motivatsiooni, saest transport tõstab hinda. Kohalik laomajandus või edasimüügisüsteem aitaks muret lahendada.

Me saame luua Eesti jaemüüjate ning Ameerika kaubamärkide vahel tõhusaid e-kaubanduse platvorme, sest praegu kasutatavad jäävad oma kliendisõbralikkuse poolest alla Hiina konkurentidele. Ameerika kaubamärkidele, kes soovivad liikuda Balti regiooni või mujale Euroopasse saame pakkuda oma jaotus- või tugikeskusi ja soodsat ärikeskkonda.

Tarbijale suunatud ettevõtmistes saab kasutada kultuuri-, spordi- ja haridussündmusi USA toodete ja ettevõtete nähtavuse suurendamiseks. Ameerika kvaliteettoodetel nagu näiteks tehnika, tervisetooted, toidukaubad, sport- ja vabaajakaupade brändid on hea maine, mis väärib meelde tuletamist.

Ameerika luksusbrändid või tipptasemel elektroonika maksavad tihti rohkem võrreldes Euroopa või Aasia alternatiividega. Kuid luksus kuulub nišikaupade hulka, mille järele nõudlus kahaneb kogu maailmas. Läbi suurte kaubanduskettide hästi turustatud Ameerika masstoodang seevastu pakub eestlastele igati taskukohast võimalust.

Legendi kohaselt hävitasid ameeriklased tarbimisbuumi käivitamisega oma geopoliitilise rivaali Nõukogude Liidu, mis tõi vabaduse ka Eestile. Kui selles peitub tõetera, siis aitab Ameerika kaupade tarbimine Eesti majandusel keerulisest ajast üle saada.