Janek Mäggi: peaminister saagu 15 000 eurot palka, et ta Brüsselisse ei pageks

Eesti ca 16 500 õpetaja hulgas on sajaprotsendise kindlusega 101 inimest, kes teeks riigikogu liikme tööd praeguse palgaga pareminigi kui tänased liikmed.

Rahvas arvustab innukalt peaministri ja ministrite palka, riigikogu liikmed saavad ka kas liiga vähe või liiga palju. Kuid vähesed teavad ja tajuvad, et kantslerite ja asekantslerite sissetulek ületab mõnikord ministri oma oluliselt, ametite juhid saavad rohkem kui peaminister, riigifirmade juhid näitavad presidendile koha kätte. Meil on ebakõlasid, millega vähendamisel riigivalitsemise kvaliteet paraneb.

Poliitilisel ametikohal töötav inimene peab avaliku arvamuse survel teenima rahvast, olema vaene või laenurikas, mitte mõtlema, kuidas oma elujärge parandada. Aga ta mõtleb ikka – tipp-poliitiku eluunistus on pääseda Brüsselisse, kus on toredad komisjonid ja kontrollkojad ning palk on nii suur, et ühtegi kilekotti ära ei mahu, ja pension selline, millega saab ära elada igavesti. Kellel see kübaratrikk õnnestub, pälvib kaasteeliste mustvalge hukkamõistu.

Omamoodi on see õige, et rahvateener käib kotiriides ja tuhas, sest enamik rahvast peab elama kokkuhoidlikult ning klassiviha ei aita ülekullatud saadikul tagasivalitud saada.

Teisest küljest kujundab palga suurus mõnevõrra rahvaesindajate nägu ja tegu. Kuid kindlasti ei ole see nii, et kui korrutada tänane palk nt kahega, saame Toompeale kaks korda targemad, ausamad ja tublimad inimesed. Ma arvan, et Eesti ca 16 500 õpetaja hulgas on sajaprotsendise kindlusega 101 inimest, kes teeks riigikogu liikme tööd praeguse palgaga pareminigi kui tänased liikmed.

Eesti riigivalitsemise kvaliteet ei sõltu riigikogu liikmete palgast, see sõltub nendest inimestest, kes on huvitatud seda tööd tegema ning suudavad saada valitud. Paraku suudavad valitud saada vahel ka need, kes paljudele ei meeldi, ning need, kes meeldivad paljudele, ei ole sellest tööst huvitatud. Riigikogu valimised on põnevust tekitav spordivõistlus, kuid pärast võitu tuleb neli aastat teha tööd, mis kõigile superstaaridele pole kontimööda olnud. Meil on mitmeid näiteid, kus valituks osutunud avaliku elu tegelane on mõne aja pärast riigikogust jalga lasknud.

Mõjukatel positsioonidel töötavate inimeste palk võiks olla tõepoolest tööjõuturu olukorraga rohkem kooskõlas. Peaminister võiks teenida vähemalt 15 000 eurot kuus (sarnaselt Eesti Energia jt juhtidega), et ta eelistaks Eestit igal juhul Brüsselile ning peaministri koht ei ole talle hädapäraseks hüppelauaks oma tõelisele kutsumisele Euroopa Liidu vms organisatsiooni tippjuhtkonnas.

Minister võiks teenida samuti korralikumalt. Riigikogu lihtliikme palk on täna kindlasti talutav ja piisavalt hästi indekseeritud. Kui valitsusliige saaks kaks korda rohkem kui riigikogu liige, oleks tung riigikogust valitsusse suurem, mis oleks ainult hea ja konkurents tiheneks. Eestis töötab poliitilistel ametikohtadel 20–30 inimest, kelle palga võiks päevapealt kahekordistada (lisaks valitsusele ka riigikogu juhtkond jm), kuid võltsmoraal seda muutust ei luba. Valitud saamiseks ja valitsemiseks on vaja kahte täiesti erinevat inimest. Valija arvestab sellega harva.