Kelle sünnipäeva Estonias peetakse?

Näib, et võib-olla esimest korda on Eestis oluline hulk poliitikud, kes presidendi vastuvõttu avalikult boikotivad. Kes püüab näidata, et ametisolev president ei ole  Lennart Meri, kelle puhul enne lahkumist öeldi­: oota, ära mine veel! Sõnum on hoopis muu: Toomas Hendrik Ilveselt nüpeldada saanud EKRE ja teiste sõnum on selge – mida rutem astuma hakkad, seda parem.

Boikottijad teevad Tarandit, Ligi, Langi, Savisaart, Ossinovskit ja teisi suuri sõnameistreid. See on käekiri, mis kasutab avalikkusele sõnumite saatmist häälte kogumiseks. Need mehed on alati relvastatud filigraanse suuvärgiga, mis vahel on küll ennastupitav kriitika, kuid sageli päris tabavate hinnangutega keskkonna kujundamine.

Eliidi pidu?

Presidendi vastuvõtt on poliitilise eliidi pidu. Sinna kutsutakse eranditult kõik riigikogu liikmed ja teised tähtsad avaliku võimu kandjad. Ka need, keda president isiklikult mitte mingil juhul ei kutsuks. Näiteks Edgar Savisaar, kelle troonikõne kohta Keskerakonna kongressil ütles Ilves: “See inimene tahab teha Eestist oblastit!” Ükski normaalne inimene ei kutsu enda sünnipäevale või pulma inimest, keda ta ei salli. President kutsub oma vastuvõtule palju selliseid. Inimesi, kes tema kutset ignoreerivad, kasutavad enda huvides ära jms. Järelikult vastuvõtt on Eesti vabariiki esindava presidendi kokku kutsutud Eesti vabariigi sünnipäeva pidu.

Just poliitiline eliit, kes kas edvistab sellega, et ta on vastvõtul kohal või ei lähe kohale ja teatab sellest demonstratiivselt, ei mõista sünnipäevapeo olemust.

Laiemalt vaadates on vastuvõtt loomulikult üks tavalisest suurema vaadatavusega telesaade, mis mängib eesti rahva kodudes süldilaua ja viinapitsi kõrval taustaks. Vabariigi Valge muudab helgeks kõik negatiivsed tunded, mida sisutühjusega hiilgav riigi administratsioon meis tekitab.

Pai riigipealt

Mina sain elus esimest korda presidendi vastuvõtu kutse 2011. aastal. Kuna ma poliitilisse ega avaliku halduse eliiti ei kuulu, oli see üllatav, ootamatu ja huvitav. Kõik inimesed, kes on n-ö süsteemivälised ja saavad kutse, on liigutatud ja väga rõõmsad. Kutse on väga suur tunnustus nii külavanemale, heategijale, päästjale, näitlejale kui ka lihtsalt toredale inimesele, kes Eesti ühiskonnas millegagi on silma paistnud.

Käisin vastuvõtul kui Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu esimees. Ja koguni neli korda järjest. Eesti riigi tunnustust ei saa hüljata isegi siis, kui mõni inimene ei ole sinu lemmik. Just siis, kui sa pead Eesti riiki maailma kõige parimaks riigiks. Mina kindlasti pean.

Võin olla mõnel eriarvamusel presidendi vastuvõttu formaadi osas, aga sellist vastuvõttu on Eestile vaja. Eriti just süsteemiväliste inimeste tunnustamiseks. Neid, kes Eestit tasuta ehitavad, võiks (maksudega) karistamise kõrval ka veidi paitada. Presidendi pai teeb tuju heaks ka sellel, kellele presidendi isik ei meeldi.

Järgmine president võiks loobuda kogu poliitilise nomenklatuuri kutsumisest vastuvõtule. Võib-olla 10–15 riigikogu liikmest aitab – kui nad niikuinii tulla ei taha? Kui presidendi vastuvõtt on telesaade, siis võtkemgi seda kui meelelahutust.  Midagi paremat ei ole.