Janek Mäggi: Putin on Kaja Kallasest mõjukam. Aga kus on Varro Vooglaid?

Kui ei oleks olnud koroonat, ei teaks suur osa Eestist, kes on Arkadi Popov, ja kui Venemaa ei oleks alustanud sõda Ukrainas, ei oleks suur osa sõjaväelasi, kommentaatoreid ja välispoliitika tegelasi tabelisse mahtunud.

Inimese mõjukuse mõõtmiseks tuleb emotsionaalsete kriteeriumite kõrval kasutada ratsionaalseid, mida saab kontrollida. Ettevõtja puhul on see lihtsam: turuosa, käive, töökohtade arv. Kuidas mõõta poliitiku või ametniku mõjukust? See võib tuleneda eelkõige ametikohast, mitte isiku enda saavutusest või saavutusvõimest.

Peaminister Kaja Kallase võit on loogiline. Nagu Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov mainis, on tänavune mõjukate tabel suuresti sõja- ja energeetika-aasta nägu.

Hüvasti, koroonaaja superstaarid!
Peamine kriitika võikski olla see, et edetabel on erakordselt päevakajaline ja meediakeskne – mõjukad inimesed on need, kes saavad ja võtavad palju sõna päevakajalistel ja kuumadel teemadel. Hetkel on kuum sõda ning veidi vähem energia – just need inimesed ja valdkonnad on kirkalt esil. Samas ei koosne elu siiski vaid sõjast ja energiast.

Koroonaaja superstaarid on kõik kolinud ajalukku. Võib-olla peaks vähem võimendama hetke kõneisikuid ning proovima tabada inimesi, kes tähelepanu alla väga ei satu – või ei soovi sattuda. On neidki, kelle peale meedia ei tule.

Eesti mõjukate tabel on autahvel, mida maailmas koostatavad edetabelid ei ole. Kõige mõjukam inimene võib olla hoopiski kurikael. Kolleeg Marko Pomerants mainis õigesti, et viimase paari aasta Eesti mõjukaimad nähtused/inimesed on hoopis koroona ja Vladimir Putin. Selle aasta tabeli õiglane „võitja“ on seetõttu Putin, mitte Kaja Kallas.

Kui ei oleks olnud koroonat, et teaks suur osa Eestist, kes on Arkadi Popov, ja kui Venemaa ei oleks alustanud sõda Ukrainas, ei oleks suur osa sõjaväelasi, kommentaatoreid ja välispoliitika tegelasi tabelisse mahtunud. Arvo Pärdi mõju on aga igavene.

Kuhu on tabelist kadunud Varro Vooglaid?
Järgimisel aastal võiks tabelis olla sees ka need, kes kõige rohkem inimesi on lahti lasknud, kes kõige suurema pankroti teinud jms. Negatiivsed mõjud on sageli suuremadki kui positiivsed. Esikolmikus peaks kindlasti olema keegi, kes on hea asemel teinud väga palju halba.

Mõnevõrra on ületähtsustad inimesed, kes teevad lihtsalt oma igapäevatööd, eriti need, kes töötavad riigiametis. Seal ei ole isiklik mõju nii suur kui kollektiivi oma. Kuigi see, et esile on toodud ka mõned kollektiivid, väärib tunnustust. Samuti võiks esile tuua nähtusi. Koroona lõppes küll 24. veebruaril, kuid ta oli ka sellel aastal (esimestel kuudel) oluline mõjutaja. Kümne hulka oleks pidanud ta mahtuma kindlasti.

Mõnevõrra on tunda valimishõngu. Kuhu on tabelist kadunud Varro Vooglaid? Kultuuri vähene esindatus võib tuleneda küll erakordsetest oludest, kuid pigem arvan, et see on alahinnatud.

Sada mõjukaimat inimest on sümbolid teemadest ja valdkondadest, mis on Eestis täna tähtsad. Just täna, mitte 2022. aastal tervikuna. Kui tabel oleks koostatud 15. veebruaril, oleks tema nägu olnud teine. Ja mõnevõrra teine oleks olnud ta ka aasta keskel.