Marko Pomerants: vale on väide, et Michelini restoranis ei saa kõhtu täis või see on vaid snoobidele

Nii, nagu on teatrietendused ja kontserdid reklaamitavad kultuuriuudistes, võiks see olla ka Michelini restoranidega.

Toidukohta minnes lähenetakse enamasti eelarvamuseta ja positiivse ootusega. Igakord see lõpptulemuses ei kajastu. Ma arvan, et üldistusena on õige, et Michelini tunnustustega toidukohtadesse tuleb igal pool suhtuda respektiga. Märkamise saavutamiseks ja tulemuse tegemiseks ei pea neis saavutama tippvormi tiitlivõistluseks konkreetseks nädalavahetuseks vaid see vorm peab olema pidev. Nad on alati valmis Sinu tulekuks.

Kuigi Michelini toidukoha puhul on kõik tähtis – nii elav kui elutu -, siis pidevaks pingutuseks on see ikkagi elavatele. Elutu all pean silmas ennekõike interjööri ja nõudevalikut.

Peakokk koos oma meeskonnaga, kelle hulka kuulub maitsemeelte ja käteosavusega sommeljee ning käte- ja suhtlusosavusega teenindajad, vormistab elamuse. Mind on Michelini maailma juhtinud muu koostööpartner Janek Mäggi, kelle arusaama kohaselt eeldab Michelini restoran ka professionaalset klienti. See ei pea olema läbiv kundebaas, aga sealt tuleb adekvaatne tagasiside.

Klient arvab, et ta maksab Michelini maailma sisenedes kõrget hinda, aga vähemasti pool sellest hinnast on see, mida restoraniruumis, taldrikul või pokaalis ei näe, nagu peakoka otsingud, igapäevane ajakasutus, meeskonna inspireerimine, loobumine ajast oma lähedastele.

Hea toidukoha pidamise positiivne pool Eesti näitel on see, et selleks ei pea olema koht Tallinna vanalinnas, kuigi häid näiteid leiab siitki. Küll on tõde see, et valdavalt on restorani pidamine ikka mõistlik seal, kus on või liigub inimesi, nende hulgas turiste ja tullakse ikka nii-öelda jala (takso läheb ka arvesse), mitte autoga nagu vanadel Michelini algusaegadel. Kuigi, tänapäevase menüükultuuri juurde käib ka suurepärane valik alkoholivabasid jooke ja loomulikult ka taimne valik.

Michelini restoranidega seoses on ka palju anonüümset kiunu, aga tegemist on tippkultuuri osaga. Nii, nagu on teatrietendused ja kontserdid reklaamitavad kultuuriuudistes, võiks see olla ka Michelini restoranidega.

Vale on väide, et Michelini restoranis ei saa kõhtu täis või see on vaid snoobidele. Ühe hiigelšnitsli jahukastme ja friikartulitega asemel on võimalik nautida käikude rida ja ka käiguvahetus võib olla omaette elamus. Michelini restoranis käimine ei pea olema rutiin, aga võiks pidulike hetkede valikusse kuuluda.

Ikka öeldakse, et tehke järele või makske kinni. Enamuse rolliks jääb kinni maksta ja minu meelest on see piisavalt aus. Michelini maailmaga kohtumiseks võib Tallinna kesklinna näitel harjutamise mõttes minna Rotermanni Pulli või R14 äripäeval lõunat sööma, saamaks aimu nii olemusest kui teenindusest ja muidugi ka toidust. Soovitan sünnipäeva kingiidee vaeguses kinkida oma lähedastele kinkekaart mõnesse Bib Gourmand kohta. Uskuge, te õnnestute kingitegijana.

Tärni või esiletoomise omanikud on tunnistanud positiivset majanduslikku mõju. Järelikult on teenuse tarbijad olemas. Olgu nad siis kodu- või välismaised. Turistid on hakanud jälle liikuma ja loodame, et see jõuab ka kaugemale Tallinnast.

Michelini poolt märkamine ei pea olema toidukoha pidaja eesmärk. Hea meelolu, toidu ja teeninduse pakkumine aga küll. Selline situatsioon on võit-võit. Nii pakkuja kui nautleja tervisele mõjub hästi. Sellele jään ma kindlaks.