Janek Mäggi: Kohutavalt tubli väike Eesti!

Rahaasjad on Eestis hästi. Eestlased saavad euro. Kas on veel mõni nii julge rahvas, kes liitub euroliiduga siis, kui sellel on oma senise ajaloo kõige raskemad ajad? Selline julgus on väga kõva sõna. Eesti on väike ja ilus riik, kus inimesed elavad oma väikest ja ilusat elu ning on väga rahul sellega, kuidas nende elu on korraldatud. Neile meeldib peaminister Andrus Ansip, kes teab täpselt, kuidas kõik elanikkonnagrupid õnnelikuks teha – või vähemalt suurem osa neist. Tal on alati varuks mõni põnev number, mis lükkab ümber kõik tema vastaste väited. Vastased on enamasti kasuahne vähemus. Näiteks ärimeestel-tööandjatel lõi ta nina ikka päris veriseks. Õigusega. Mis nad siis tulevad tüli norima!

Eesti peaminister on veenev ja enesekindel. Ta teab, et ta jätkab peaministrina. Ansip võtab poliitikat kui sporti. Mänguliselt. Savisaared ja Pihlid ja Mikserid ja Laarid ja Partsid ja teised tühikargajad unistagu ainult! Ja parem ärgu tehku ka seda! Ansip saab ka märtsis kõige rohkem hääli. Sest ta on nii hea. Nii usub peaaegu kogu Eesti rahvas.

Rahaasjad on Eestis hästi. Eestlased saavad euro. Kas on veel mõni nii julge rahvas, kes liitub euroliiduga siis, kui sellel on oma senise ajaloo kõige raskemad ajad?

Selline julgus on väga kõva sõna. Ja näitab Eesti rahva võimekust end kokku võtta. Ei mingeid pikette ega muid protesteerimisi – olgu külm või nälg, peaasi, et on euro. Küll muud asjad ka saab.

Nuumhärja ebasiirus

Ka Eestis nutab mõni krooni taga ja mõni nutab taga isegi rublat. Päris mustvalge Eesti ei ole. Kuid neid on marginaalne vähemus. Mõni end Eestit tundvaks spetsialistiks pidav Bo Kragh võib ju väita, et Eesti kaotab euroga finantssõltumatuse, kuid nii valesti saavad asjadest aru saada ainult Rootsi pankurid. Kes niikuinii on end just tublide eestlaste tööl liugu lastes rasva nuumanud.

Eesti õpetajad küll virisevad, et palk on väike – kuidas niiviisi teadmistepõhist majandust saab arendada! –, aga nad püüavad sellele vaatamata kogu hingest pakkuda maailma parimat haridust. Nii targaks kui Eestis saab väga vähestes Euroopa koolides.

Lasteaiad vanadekodudeks

Eestlased nõuavad tarkust taga kogu oma varanduse hinnaga. Haridusminister Tõnis Lukas tahab küll kõrghariduse järelmaksustada, kuid ega see paha mõte olegi – Eestis on ju head palgad. Ja välismaale minejad on reeturid niikuinii. Eestlased on sellepärast tublid, et nad hoiavad kokku: kes välismaale läheb, on kohe rahvavaenlane.

Selline suhtumine äraandjaid koju ei meelita ja keskkond on seepärast emotsionaalselt palju puhtam.

Eestlaste jaoks on väga hea asi, et nad saavad ennast naabritega võrrelda. Vaadake ometi, mis Lätis ja Venemaal toimub! Ja tegelikult ega väga vahet polegi, mis seal toimub, peaasi – neil on ikka palju halvemini kui eestlastel.

Eestlased on ka väga nutikad. Nad on mitmeid laste puudusel tühjaks jäänud lasteaedu ümber kohendanud vanadekodudeks.

Kuna ka Euroopa vananeb, siis on see kindlasti idee, mida saaks eksportida. Siis ei jää ruumid tühjaks, kuni võõrtöölistena sissetoodud asiaadid usinalt sigima hakkavad. Neid oleks aga Eestile väga vaja. Kui kas või osa 250 miljonist Hiina õnnetust naiseta mehest Eestisse tuua, teeks tublid ja ilusad Eesti naised nad kohe õnnelikuks. Tööst rääkimata.

Eestis juhtub vahel, et mõni rumal analüütik nagu Hardo Pajula räägib, et elanike laenukoormus on praegu isegi suurem kui buumi ajal, kuid analüütikud ei tea midagi. Kuna ka Euroopa parim rahandusminister Jürgen Ligi seda ütleb, siis ma usun. Ise kuulsin. Raadiost.

Hea on, et Eestis tuleb aeg-ajalt poliitikasse ikka mõni uus poiss, kes tahab peaministriks saada. Üks neist, Sven Mikser – tubli poiss! – suutis isegi intervjueerimise raskekahurväelasest Mihkel Rauast (kes kunagi Jüri Pihlist sõelapõhja tegi) teerulliga üle sõita. Prillid on Sven Mikseril uued. Võrreldes vanadega sobivad peaministrile paremini. Eestis on üldse tore see, et stiilsusele pööratakse tõsist tähelepanu. Inimene peab ilus olema.

Eesti on selline riik, mis ujub alati välja. Vahel muidugi tundub, et ta teeb igas olukorras sellise näo, et kõik on hästi. Täpsemalt öeldes, tundub, et Eesti suudab alati näidata ilusaid numbreid. Siiski on mõnikord ka nii, et sellel on oma hind.

Peaminister tänab kannatuste eest

Peaminister on Eestis sellepärast veel väga tubli, et ta tänab rahvast selle eest, et rahvas kõik ära kannatab. Aus mees ja tubli rahvas. Üheski teises riigis ei oleks selline koostöö võimalik. Prantslased ajaks kohe sead tänavale ja kallaks piima maha. Aga eestlased ei kalla. Eestlased ütlevad, et siga pole süüdi, et ta siga on, ja tõstavad piima hinda. Eestlastel on alati lahendus olemas. Jube tublid on nad ikka, need eestlased.