Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Toetusfondid peavad heategevust Eesti ühiskonna tervendajaks

173
26.11.07, Postimees, Toetusfondid peavad heategevust Eesti ühiskonna tervendajaks Heategevus on üllas missioon, see aitab kujundada ühiskonna suhtumist abivajajasse.

Tallinnas asuvast neljast suuremast haiglast kahe, lastehaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondid koguvad usinalt annetusi, Ida-Tallinna keskhaigla juhatus ei pea aga toetuskampaaniaid vajalikuks ning Põhja-Eesti regionaalhaiglal on vaid arvelduskonto, kuhu on võimalik annetusi teha.
 
 Selver kogus kampaania «Koos on kergem» käigus üle Eesti kokku 477 576 krooni, millest jätkus kümnele haiglale. Ligi 200 000 krooni andis Selver möödunud neljapäeval üle Tallinna lastehaiglale, laste rõõmustamiseks jagas Selveri Tibu ka õhupalle. 
 
«Siiani on haigla olnud nii tugev, et tuleb vajaliku aparatuuri soetamisega ise toime. Osutame haigekassale tervishoiuteenuseid, mis on siiani suutnud garanteerida haiglatöötajatele töötasu ja ka eriala arengu,» teatas Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee.
 
Põhja-Eesti regionaalhaigla infojuhi Inga Lille sõnul on haigla seadnud eesmärgiks soetada vajalik aparatuur vastavalt investeerimiskavale, mis omakorda toetub arengukavale ja vajaduste analüüsile. Eraldi arveldusarve on vaid juhuks, kui keegi soovib annetada. «Kui mõnel inimesel või organisatsioonil tekib soov haigla mõnd osakonda toetada, siis seda on võimalik selle konto kaudu teha. Toetaja saab ise määrata sihtotstarbe,» selgitas Lill.

Võimalus aidata

Tema andmeil on sel aastal toetuskontole laekunud 20 000 krooni, mis suunati arstide täiendkoolituseks. Suvel andis MTÜ Naerulinnud haiglale aparaadi huule-suulaelõhega laste uurimiseks, see aparaat võimaldab välja selgitada kõrihaiguste põhjusi ja avastada varjatud lõhesid.

Lastehaigla toetusfondi nõukogu esimees, kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja Janek Mäggi ütles, et fond ei kerja annetusi, vaid pakub võimalust olla protsessis osaline.

«Tegelikult on väga palju inimesi, kes soovivad head teha. Piibliski on öeldud, et õndsam on anda kui võtta. Heategevus on üllas missioon, see aitab kujundada ühiskonna suhtumist abivajajaisse,» sõnas Mäggi.

Äsja sai lastehaigla toetusfond Aadu Luukase sihtasutuse missioonipreemia, samuti andis A-Selver ASi juhataja Ain Taube fondile üle kampaanias «Koos on kergem» kogutud 194 366 krooni.

Miljoni saatus otsustamisel

Toetusfondi ja haigla nõukogud pole veel otsustanud, mida miljonikroonise missioonipreemiaga teha, sest see tuli toetusfondi juhataja Inna Krameri sõnul ootamatusena. Selveri raha eest on plaanis soetada uus aparaat vastsündinute kuulmise hindamiseks.

«Eriti enneaegsete ja teiste riskilaste puhul on väga tähtis kuulmispuue varakult avastada, siis saame neid paremini aidata,» märkis lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna vanemarst Liis Toom.

Mäggi väitel pole annetustest kogunenud summa väga suur, viieteist aasta jooksul kokku 30–40 miljonit, sellest tänavu kuus miljonit krooni. Kõik see on läinud laste heaks – uute aparaatide ja

reanimobiili ostmiseks, haiglakohtade sisustamiseks ja arstide koolituseks.

«Küllap oleks haigla toime tulnud ka ilma, aga me oleme tänu toetustele saanud palju asju paremini teha. Inimestel pole kohustust meile annetada, aga kui nad soovivad seda teha, siis tähendab see, et ühiskond muutub tervemaks ja targemaks, millesse meiegi oleme oma panuse andnud,» rääkis Mäggi.

Kui Postimees suvel väliseestlase Bruno Laane 600 000-kroonisest toetusest kirjutas, juhtis lugeja Sirje Kivimäe tähelepanu asjaolule, et suured annetused jäävad ametnike palkade ja lahkumishüvitiste varju. «Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu liige Toomas Vilosius sai kümne kuu eest 700 000 krooni, sellest 195 000 lihtsalt hüvitisena. Mida selle raha eest oleks võinud lastehaiglas teha?» küsis ta.

Mõned teisedki lugejad on leidnud, et annetus mõjub naeruväärse kerjamisena, kui riik ja riigiasutused samal ajal suure rahaga laiutavad.

Lapsed saavad paremat abi

«Annetusi ja palku ei saa võrrelda ja teiste rahakotis pole ilus sorida. Olen kindel, et iga inimene, kes on heategevuseks väiksegi panuse andnud, tunneb ennast paremini kui varem,» kinnitas Mäggi.

Ka Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi tegevjuhi Kadri Karula arvates pole heategevuse korraldamine kerjamine.

«See on ju puhas andmisrõõm, miks mitte seda võimaldada. Lihtsalt leidub inimesi, kes tahaksid toetada, omalt poolt tervishoiu arengule kaasa aidata. Näiteks annetas ärimees Märt Vooglaid miljon krooni, et saada korda arstide töö- ja puhkeruumid,» ütles Karula.

Tema sõnul on haigla saanud 2000. aastal asutatud fondi kaudu kokku ligi seitse miljonit krooni, tänavu on juba kogunenud umbes pool miljonit krooni. Selle raha eest on haigla soetanud mitmeid vajalikke elutähtsaid aparaate ja seadmeid.

«Loomulikult ei jääks ükski laps vajaliku abita ka siis, kui neid toetusi ei oleks. Võib-olla nihkuks mõne uue aparaadi ost pisut edasi ja alati ei saaks nii kvaliteetseid asju. Aga võimalus aidata, kaasa lüüa, protsessis osaleda on ju lausa rõõm,» sõnas Karula.

Eriti hästi sujub toetusfondil koostöö EMT, Jazzkaare ja Vikerraadioga. Tänavu on annetusi teinud kokku 34 eraisikut.

koos on kergem 2007
Selver kogus kampaania «Koos on kergem» käigus üle Eesti kokku 477 576 krooni, millest jätkus kümnele haiglale. Ligi 200 000 krooni andis Selver möödunud neljapäeval üle Tallinna lastehaiglale, laste rõõmustamiseks jagas Selveri Tibu ka õhupalle.
Foto: Liis Treimann, Postimees