Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: Lapsed päästab šokolaad!

607
23.03.12, Maaleht, Janek Mäggi: Lapsed päästab šokolaad! Olen kindlal veendumusel, et orjapidamine on moraalselt lubamatu, kuid paraku jätkub see paljudes piirkondades ja eluvaldkondades ning suur osa selle vastasest võitlusest on silmakirjalikkusest nõretav hala, mille taga on tunda orjapidajate “sotsiaalset vastutustunnet”.

Eelmise nädala “Pealtnägijas” oli paatoslik lugu sellest, kuidas Aafrika lapsed kakaoistandustes tasuta näljastena töötavad ning ei ole šokolaadi isegi maitsnud.

Meile on seda tõesti kurb (ja kole) vaadata. Kui aga maailma arengut suure pildina analüüsida, on äärmiselt tore, et keegi neid kakaoube ostab. Ja mida rohkem, seda parem. Just nimelt ostmine on see, mis aitab vaesuses virelejaid vaesusest välja.

Aga hiinlased?

Maailma edukad riigid on kõik ehitanud oma edu orjatööle. USA esimene mustanahaline president on ime riigi ajaloos. Kuid kes oleks ette kujutanud, et 1789. aastal ametisse saanud president oleks tolle aja sõna kasutades olnud neeger?

Needsamad ameeriklased ja eurooplased, kes nüüd teevad haledat nägu, kui Aafrika lapsed ei saa kooliharidust ning orjavad selle asemel kohalikke orjapidajaid, panid veel kümme aastat tagasi Hiina tehastes töökaid ja edasipüüdlikke hiinlasi verd higistama. Praegu orjastavad nad rohkem hindusid, pakistanlasi, indoneeslasi jne, hiinlased võtsid nende ärid tuima näoga üle ning teevad sama asja ise edasi. Tublid. Meie armastame ikka H&Mi! Häbi?

Olen kindlal veendumusel, et orjapidamine on moraalselt lubamatu, kuid paraku jätkub see paljudes piirkondades ja eluvaldkondades ning suur osa selle vastasest võitlusest on silmakirjalikkusest nõretav hala, mille taga on tunda orjapidajate “sotsiaalset vastutustunnet”.

Rohepesu (greenwash) on üks ilmekamaid näited, kus kõige suuremad saastajad värvivad oma logod roheliseks ja ütlevad, et just nemad on need, kelle tõttu maailm on parem.

Tuleb osta neilt, kes on vaesed, sõltumata sellest, kas see raha läheb otse töötegijate taskusse või mitte. Sest lõpuks ta läheb õigetesse kätesse niikuinii. Ka Eestis tuli lõpuks talude väljaostmise aeg. Ja ega me end enam orjana tunne.

Euroopa ajakirjandus tagus pikalt trummi, et näed kus kasutatakse vaeseid hiinlasi ära! Kuid Hiinas on viimase 20 aastaga suutnud vaesusest pääseda 440 miljonit inimest. Kui 1,5 miljoni töötajaga Foxconnis (kontsern toodab detaile Nokiale, Samsungile, Apple’ile jpt) oli mõni aasta tagasi kolm enesetappu, süüdistas lääne ajakirjandus neid orjapidamises.

Tegelikult on selles ühes võimsamas tehnikaettevõttes töötingimused paremad kui paljudes Eesti firmades ning enesetappe oli Eestis 2009. aastal 269 ehk ligi 100 korda rohkem.

Kodus kunn

Fairtrade’i kaubamärgil on mõte sees, kuid tuleb mõista, iga sent, mis vaestesse piirkondadesse läheb, aitab seda piirkonda edasi. Kui meil ei oleks lähedal Soomet, mis meie ehitajaid haledalt ära kasutab, oleks meil palju raskem. Higises soojakus ning perest eemal ehitusmehed, kes õhtu läbi kaarte taovad ja viina viskavad, ei ole vähem haletsusväärsed kui kakaoistanduses töötavad lapsed.

Illusioon suuremast palgast tekib sellest, et kui teenida Soomes ja kulutada Eestis, tekib raha ostujõudude vahe tõttu tunne, et saadi ka rohkem palka. Tegelikult teevad eestlased Soomes tavalist orjatööd. Selle “häbi” üleelamine on siiski mõistlik. Sest koju tulles, kus keegi eriti midagi ei teeni, oled kohe valmis “kunn”. Ja naine ei pahanda, et ta sind kaks nädalat näinud ei ole.