Janek Mäggi: "Samasugune nagu õpetaja"

Olen üsna veendunud, et üliõpilane, kelle bakalaureusetööd avalikult on häbistatud-naeruvääristatud, pingutas tööd tehes ja lootis head tulemust ning hinnet. Kuid piltlikult öeldes on 50% tulemusest küll õpilase, kuid teine 50% kooli oma.

Spordiülikooli rektor Jakob Skytte ütles 378 aastat tagasi peetud teadustööde kaitsmisel tähelepanuväärsed sõnad: „Eelkõige vastutab töö eest autor ehk üliõpilane.“ Pärast seda pole üheski kohalikus maarahvakoolis ükski juhendaja töid läbi lugenud. Avalik väitlus toob vead välja – kui toob.
Tegelikult ütles need sõnad siiski Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas, kui selgitas, kuidas on võimalik, et Tartu Ülikooli bakalaureusetöö kaitsja ajas töös segamini Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi ning kinnitas kaitsmisel, et mustanahaline Martin Luther naelutas teesid kirikuseinale. Ja tulemuseks sai positiivse hinde E (mis on küll 3 kahe miinusega).
Mina läksin omal ajal ülikooli õppima. Lõputööde kvaliteet (ja faktitäpsus) näitab ülikooli kvaliteeti – mis uuel ajal kolme aastaga (äkki on seda vähe?) on üliõpilasele külge jäänud. Ülikooli vastutus on suur just seetõttu, et ülikool annab töödele oma usaldusväärsuspitseri. Iga inimene ei peagi teadma, kes on Martin Luther või Martin Luther King ja kumb neist oli mustanahaline. Kõiki asju ei saa siiski teada. Kuid kui ma usaldusväärsele allikale toetun, tahan olla kindel, et info on õige. Luuka evangeeliumis seisab: „Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.“
Teadmised ununevad, kuid haritus jääb. Ülikoolis käiakse selleks, et saada uusi teadmisi, mis loovad haritusele vundamendi. Me tahame saada targemaks. Kuigi inimese isikuomadused 10 ja 100 eluaasta vahel ei muutu (vananedes muutub inimene vaid kinnisemaks), nagu kirjutas mõni aeg tagasi Toomas Paul Eesti Päevalehes, on inimene õppimisvõimeline. Kuid ta vajab suunamist ja õpetamist.
Isikuomadused on määrava tähtsusega nii abielu-, töö- ja sõprussuhete püsimisel kui ka nende olemasolul. Konfliktsed ja apaatsed inimesed teistega naljalt läbi ei saa. Killud on taga. Emotsionaalne intelligentsus on sageli olulisem kui teadmised. Kuid teadmiste abil on võimalik ka vähemvõimekatel inimestel elus paremini toime tulla.
Olen üsna veendunud, et üliõpilane, kelle bakalaureusetööd avalikult on häbistatud-naeruvääristatud, pingutas tööd tehes ja lootis head tulemust ning hinnet. Kuid piltlikult öeldes on 50% tulemusest küll õpilase, kuid teine 50% kooli oma. Kas juhendaja ei viitsinud tööd süvenenult läbi lugeda või ajas ka juhendaja Lutherid segamini? Uuuh!
Eesti töötute hulgas on 11% kõrgharidusega inimesi ning nende proportsionaalne hulk ei ole viimastel aastatel sõltumata majanduse buumimisest või masust muutunud. Kõrgharidus ei taga tööd. Kuid tõenäosust saada tööd suurendab ometigi. Teadmised on olulised. Kuid ka nendest ei piisa.
Lisaks headele isikuomadustele, laiadele teadmistele ja haritusele, on vaja oskusi. Robustselt öeldes käsitööoskusi. Neid on võimalik omandada peamiselt töö käigus. Ja mõned oskused aitavad elus teadmistest palju paremini hakkama saada.
Üliõpilane ei pruugi, kuid võibki rumal olla, kui ta kooli tuleb ja seal õpib. Koolist lahkudes võiks ta aga teada, kuidas teha asju õigesti. Olla haritum. Siis on kool oma missiooni täitnud. Võimalik, et Tartu Ülikool saab Eestis sellega kõige paremini hakkama. Kuid „ülikoolis tormi põhjustanud“ töö kinnitab mitte üliõpilase rumalust, vaid ülikooli õpetamisviisi lihvimisvajadust. Vead on paratamatud, kuid need jagunevad kõigi osapoolte vahel – ja antud juhul ma julgeks öelda, et võrdselt.