Janek Mäggi, "Vanast saab president"

Ilves on paljude prominentide jaoks pigem hea semu kui kauge ja kättesaamatu president.

Üks tuntud ja tunnustatud avaliku elu tegelane rääkis, et tema arvates on Toomas Hendrik Ilves avalikkuse jaoks liiga kättesaadav – esineb-osaleb liiga lihtsatel üritustel ning nii Eesti rahval kui ka eliidil puudub temaga hädavajalik distants. Ei jäta tõsist muljet.

Ilves on paljude prominentide jaoks pigem hea semu kui kauge ja kättesaamatu president. Selle jutu kinnituseks ütles vestlusparter, et kuigi ta tundis isiklikult Lennart Merit ja tunneb Ilvest, oli Meri tema jaoks vipim.

Arutledes järeldasime, et asi on nii, kuna Ilvest tundis ta juba enne presidendiametisse saamist, Meriga sai tuttavaks alles tema ametisoleku ajal.

Ühestki prohvetist ei peeta lugu tema kodukohas. Sellepärast olen korduvalt kuulnud inimeste suust, kes Ilvest enne ametisse saamist tundnud, et näe – vana on uhkeks läinud, ei ole aega kokkugi saada jne. Sama kurtsid ka Lennart Meri vanad sõbrad, aga neid oli võrreldes Ilvese tutvusringkonnaga palju vähem. Aeg oli teine.

Presidendiamet on pingeline, mistõttu tuleb teha valikuid. Valikud on enamasti sellised, mis jätavad kellegi kõrvale või lausa ukse taha. Minu meelest on maalähedane president palju armsam kui selline, kellega kätlemiseks peab panema kinda kätte. Ja keda peab teietama isegi siis, kui tunned teda lapsepõlvest saati.

President mingu kuu peale!

Kui inglise majandusajakiri Economist pidas Toomas Hendrik Esimest sama silmapaistvaks kui Vene tsaari Vladimirit, rõõmustas Eesti oma hea valiku üle. President võib olla mitut moodi. Putini särgi alt pungitavad lihased teevad talle au, kui ta Naši pioneerilaagris kenasid tüdrukuid kallistab. Ilvese sära on pigem silmades kui reaktiivlennukitega lendamises või kosmoseturismis.

Välismaa presidentide-kuningate-keisritega kohtumiste eest tuleb Ilvest kiita. Hääde nõunike abiga on ta ikka mõne pärli poetanud. Meril kukkus see ehk efektsemaltki välja, kuid Meri oli siiski kuvandi poolest pigem külm inimene, Ilves on pigem soe. Avatum ja sõbralikum. Üks minu poliitikahuviline (kuid selles mitte osalev) sõber avaldas arvamust, et Ilves pöörab liiga palju tähelepanu oma isikliku kuvandi loomisele, mis aitaks ta välja Lennart Meri klooni staatusest.

Mulle on pigem jäänud mulje, et Ilvesele poogiti vägisi külge Meri juuniori roll. Tegelikult on Meri, Rüütel ja Ilves kõik üsna erinevad mehed ja Ilves on sama palju Meri kloon kui Rüütli kloon. Sest neil on kõigil olnud erinevad isad. Ilvese aeg on sama värvikas kui Meri või Rüütli oma, kuid värvid on olnud igal juhul erinevad.

Kinganumber sedapuhku sobis

Mäletan ka eelmise aasta lõpus kuuldud kommentaari, et Ilves astus äkki liiga suurtesse kingadesse – kui levisid kuuldused, et president tunneb juba paari kuu järel üleväsimust ja stressi. Eestis on tal palju sõpru (ja isegi semusid) ning välismaal peetakse teda sama kõvaks meheks kui Vladimir Putinit. Kingad on olnud üsna parajad.

See, et president on kodutu, on muidugi kaunis piinlik lugu. Aga konflikt Ärma talu ja presidendiameti vahel on üsna suur. Mitte sellepärast, et seal peab turvakontrolli tegema. Vaid sellepärast, et veidi isiklikku elu on vaja isegi riigipeale, muidu järgneb üleväsimusele läbipõlemine.

Kohati tundub ka mulle, et avalikkus võiks presidendipaari osas üles näidata rohkem aupaklikkust (olgu siis kadriorgia või Ärma talu juhtumis), kuid siis mõistan, et BBC kavandatav tsensuur kuninganna tegemiste valgustamisel ja meediasse valgumisel on ka täiesti ebanormaalne.

Sealt see kuninganna kaugus rahvast tulebki, et fotograaf ei tohi Elizabethile soovitada troonist loobumist (loe: krooni peast võtmist), kuna siis näeks ta kenam välja, ja kuninganna ei tohi selle peale vihastada või solvuda. Las rahvas näeb, kuidas ta solvub. Ikkagi inimene.

Üks asi on mulle Ilvese presidendiametiga selgemaks saanud küll. Sellel toolil peab istuma inimene, kellel on selle ameti vastu kirge. Kuningakodades on paljud inimesed sundviskes ja seepärast ei saagi neilt kes-teab-mida oodata.

Aga valitud president peab suutma jagada ennast oma rahva ja maailma vahel. Viima Eestit maailma ja tooma maailma Eestisse. Suhted USAga on selle ülesande täitmise üks esimesi suuremaid õnnestumisi. Siin on Toomas Hendriku isikul olnud raskekaal. Siin ei saa loomulikult unustada, et tegelikult on ka Putin Bushiga kalal käinud. Valvsust ei tohi vaatamata edusammudele hetkekski kaotada.

Ilves on suutnud jääda kodus kättesaadavaks. Ja Vellole ja Mallele, Pillele ja Jürile on see palju tähtsam kui Jaapani keisri auks korraldatud laulupidu – mis oli ka omamoodi tore. Hea, kui presidenti võib vahel ka vanaks kutsuda, aga eelkõige on ta ikkagi president