Janek Mäggi: "Kodu kutsub ikka"
26.03.2009
, Maaleht
Kellel on vaja, et Eesti saaks Euroopa viie rikkama riigi hulka? Edu ei ole mõõdetav arvudes, edu on mõõdetav enesetundes.
Paar-kolm aastat tagasi arvati, et Eesti jookseb tarkadest inimestest tühjaks. Et nad lähevad välismaale tööle ja jäävadki sinna. Ja mis siis Eestist saab! Aga ei saanud midagi. Tegelikult võiks veel ligi 100 000 inimest välismaale tööle minna, sest kodus pole neile enam midagi pakkuda!
1990. aastate keskel kolisid kõik Tallinna, sest raha liikus pealinnast 30 km raadiuses. Siis hakkasid inimesed rändama välismaale tööle, sest seal sai rohkem raha. Nüüd kolivad inimesed maale, sest seal on toredam elukeskkond. 10 aastat tagasi kolisid maale ainult hullud, kes ei mõistnud, miks on vaja karjääri teha ning kas see ülepea kõigile võimalik ja vajalik on.
Raha väärtus ajas muutub, elustiili oma mitte
Tõeline väärtus on elu, mida on tore elada. Elan botaanikaaia lähedal ning kodust paari kilomeetri kaugusel peab üks tore perekond lehmi. Toon sealt seda “päris” piima. Nädalavahetusel võtsin kaasa sõbra, kes imestas, et kuidas nad maid maha ei müü ja viitsivad lehmapidamisega jännata. “See on elustiil,” selgitasin.
Raha väärtus ajas muutub, elustiili oma mitte. Maja järve ääres oli maja järve ääres nii 1984., 1996. kui ka 2005. aastal ja on ka praegu. Rahaga on lugu hoopis keerulisem. Poola torumehed põgenevad Inglismaalt sadade tuhandete kaupa koju tagasi, sest võõrsil töötamine ei tasu ka mitu korda kõrgema palgaga ära.
Eesti ehitusmehed närivad Põhjamaades sageli vaat et orjanduslikes tingimustes töötades kuude viisi krohvi, et perele leiba teenida ja kõik kroonid koju veeretada (mõni laseb õhtuti paar õlut ka, sest mis sa õhtul ikka teed). Aga kodus isa ja meest ei ole ning mis on siis elu mõte?
Õnnest ja armastusest on asi kaugel mis kaugel. Täisväärtusliku elu valem on enamikule inimestest ikka see, kui ümber on perekond, sõbrad ja sugulased. Inimesed, kellest hoolida ja kellega koos olla. Veel toredam on, kui ka elukeskkond on selline, mis kutsub elama. Kes käib kalal, kes suusatab või sõidab jalgrattaga. Töö on ju rutiin ja kohustus. Paratamatus. Aeg, mis jääb tööst väljapoole, on see, mille elamiseks me tööd teeme.
Helsingi suurim vaatamisväärsus on Eesti
Minu meelest on Eesti väga tore koht, kus elada. Tõsi, meil ei ole nii palju otselende maailma eri paikadesse kui korraldab Air Baltic Riiast. Kuid me oleme Helsingi kõige suurem vaatamisväärsus, kus turistid saavad ühe päevaga ära käia. Meil ei ole jõuluvana, kuid meil on Lõuna-Eesti suusarajad. Ja mis peamine – me oleme harjunud siin elama. Neli aastaaega on ikka palju parem kui üks või kaks.
Ainus häda on, et Eestis ei saa korda saata seda, mida saab Hollywoodi filmides. Dollari- või eurohunnikud ja maailmakuulsus siit ei terenda. Kuid kellel on vaja, et Eesti saaks Euroopa viie rikkama riigi hulka? Edu ei ole mõõdetav arvudes, edu on mõõdetav enesetundes.
Kindlasti on inimesi, kellel on vaja põgeneda – välismaale. Kuid see on eelkõige põgenemine iseenda eest. Maa võib olla uus, aga meie oleme ikka needsamad. Kõige enam aitab meid õnnele lähemale füüsiliselt (kellel korter kesklinnas, kellel talu Viljandimaal) ja sotsiaalselt (perekond, sõbrad, sugulased) sobivaim keskkond. Eestlasele on see reeglina Eesti ja soomlasele Soome.
2308851