Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: "Joo ennast täis kui siga?!"

336
22.06.09, Õhruleht, Janek Mäggi: "Joo ennast täis kui siga?!" Pidu on siis, kui on hea meeleolu ja on raha pidu pidada. Ühest ei piisa.

Paarkümmend aastat tagasi tähistasid eestlased hoolega sünnipäevi ja pidasid pidusid. Alternatiivset meelelahutust oli vähe. Siis tuli järsku aeg, kus raha oli otsas ja kultuur muutus. Viina asemele tulid longero ja vein. Ning sünnipäevad muutusid kinnisemaks. Kõiki sugulasi enam kokku ei kutsutud – viina ja koduõlut jooma.

Vahepeal ei peetud pidusid peaaegu üldse. Kuid pidutsemise soov ei kadunud kuhugi – see oli paisu taga kinni. Ja on juba ligi aasta aega jälle. Kes jättis ära jõulupeo, kes jätab ära suvepäevad. Kirg tantsida ja möllata elab meis aga ikka. Vähemalt aeg-ajalt on see ju väga lahe!

Pidu on siis, kui on hea meeleolu ja on raha pidu pidada. Ühest ei piisa. Tuttav ettevõtte juht rääkis, miks ta oma firma 20. sünnipäeva peo selle aasta alguses ära jättis. «Arutasime, et me ei suuda sellist säästupidu korraldada, et keegi ei pahandaks ega süüdistaks priiskamises!» Pidu jäigi ära. Või tuleb kunagi hiljem. Kuid Eestis pidutsetakse masule vaatamata. Eriti homme. Kes otsib head tuju, kes sõnajalaõit – rõõmu ja õnne.

Buumiaegse «peokultuuri» elementide hulka kippusid tulema narkootikumid ja muu säärane pahn, mis meelitab ja seejärel neelab. Küllap ongi nii, et osa inimesi ei pidutse üldse, osa pidutseb vahel ja mõni pidutseb kogu aeg – kuni peo ja elu lõpuni. Need, kes üldse ei pidutse, on sageli kurjad ja kibestunud, kes vahel pidutsevad, on tasakaalukad ja heatujulised, kes kogu aeg pidutsevad, käivad ruttu põhja.

Küll teeb küllale liiga

Hiljuti suri infarkti tagajärjel tuttav muusik. Minust kümmekond aastat vanem. Tore mees oli, aga nooruses alanud pidev pidutsemine (mida sa pärast esinemist öösel siis teed – paar õlut ikka!) kujunes viinaveaks. 20aastaselt ei mõtle keegi, et kui rajuga panna, siis 50. sünnipäeva ei pruugi näha – kuigi 40selt juba väga tahaks. Ta ei ole sugugi ainus. Pigem vastupidi.

Inimestele meeldib tihti hoobelda, kui karm pidu oli ja mis seal kõik juhtus. Eriti siis, kui uus pidu algusfaasis on. Et läheks käima, noh!

Lugesin kolleegi soovitusel peagi pärast ilmumist läbi Mihkel Raua raamatu «Musta pori näkku». Kummaline oli, et kui raamatust seltskonnas juttu tuli, oli vähe neid, kes seda väga kiita julgesid, aga lugeda tahtsid kõik. Mulle tundus see raamat nagu pihitoolil istumisena, kuid preestri poole peal. Tark inimene jõuab peagi arusaamisele, et küll teeb küllale liiga küll, ja väga.

Prantslaste toidu- ja alkoholikultuurist on palju õppida – õige aeg, õige koht ja õige tasakaal on nii söömise kui ka joomise eeltingimuseks. Alkoholi mõju muudab inimese pidutsemislembesemaks, liigne mõju peoloomaks. Kuningas Saalomon ütleb oma õpetussõnades, et ükski, keda vägijook paneb taaruma, pole tark.

Kuigi eestlane «leiab põhjuse alati», on meilgi kujunenud nii, et teatud päevadel – näiteks volbriööl ja jaanipäeval lihtsalt peab jooma. Täis mees on siis kuidagi iseenesest mõistetav.

Veiniga ununeb kurbus

Rääkisin ühe sõbraga, kes jättis suitsetamise maha. Ta ütles, et kui teaks, et see kahjulik pole, siis ei oleks maha jätnud. Ühest küljest on prantslaste klaas veini iga lõuna kõrvale andnud neile ülevama meeleolu, kuid on läbi võtnud ka nende maksa.

Alkoholil on positiivseid mõjusid ka. Kui USA populaarses telesaates «60 minutit» tutvustati uuringut, et punane vein on südamele hea, kasvas punase veini tarbimine USAs aastaga 44%. See teadmine on ka Eestis väga levinud. Hilisemad uuringud aga näitavad, et mõju ei ole niipalju punases veinis, kuipalju väikses koguses alkoholis, mis laiendab veresooni. Inimene teeb kõike seda, mis meeldib, ning kui keegi veel ütleb, et see on kasulik ka, siis anname hoolega minna.

See, et alkohol tuju paremaks muudab, on vana tõde. «Andke vägijooki norutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud, et ta unustaks oma vaesuse ega mõtleks enam oma vaevale!» õpetas Saalomon juba 3000 aastat tagasi. Veinist õnne ei leia, aga kurbus ununeb. «Pärast lahkuminekut hakkas ta jooma,» on sagedane tõdemus.

Homme on paljudel pidulistel vaja leida kaine autojuht. Need, kes igal aastal on lasknud ennast (peaaegu igalt) peolt koju vedada, võiks seekord teha vastupidi – öelda, et täna sõidan mina! Pidu ei seisne ju ainult joomises. Pidu seisneb heas tujus. Hea tuju ainsaks allikaks ei ole kindlasti alkohol. Ja kui on, siis on kurb.