Siim Kallas: Euroopa Liit – tõeliselt aus süsteem

„Euroopa Liidus me tõesti džungliseadusi ei kohta,“ Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident.

Intervjuu: Janek Mäggi
Tekst: Anna-Carin Windahl
Inglise keelest tõlkinud: Urho Meister

Õigussüsteemi erapooletus on alati vaieldav ja see on demokraatia suurim puudujääk. Euroopa Komisjoni asepresident ja endine Eesti peaminister Siim Kallas arutleb Euroopa õigussüsteemi õigluse ja poliitiliste otsuste väe üle.

Euroopa Komisjoni asepresidendina halduse, auditi ja pettusevastase võitluse valdkonnas on Siim Kallasel tõesti põhjust mõtiskleda õigusfilosoofia eri aspektide üle.

„Kui pidada silmas just seda kuidas ja mis suunas riik areneb, siis üldiselt vastutavad lõpptulemuse eest rahvusliku eliidi kõik sektorid,“ märgib Siim Kallas.

„On huvitav jälgida kuidas kohtud kujundavad poliitikat ja sekkuvad protsessi nagu see sünnib näiteks Türgis. Kõik kaasahaaratud osapooled peavad olema suutelised nägema suurt pilti vältima mehhaanilist lähenemist asjadele. Samuti poleks õige kui lõpliku otsuse teeks alati parlament. Osa meelevalda tuleks delegeerida teistele institutsioonidele, kohtud kaasa arvatud.“

Õiglane enamus

Väidetavalt on üheks demokraatiat iseloomustavaks jooneks see, et õigluse – samuti seadused – võib asetada küsimärgi alla. Kuidas on võimalik usaldada enamust, et nad vähemusele põhjendamatuid otsuseid peale ei suru? Euroopa oma ajaloost võib leida palju selliseid näiteid, mis tagasivaates on üsna kohutavad. Kerkib küsimus, kas tõesti on võimalik õiglane ja õigusriigil põhinev kohtusüsteem, kui enamus ei pruugi alati olla eriti õiglane.

„Noh, vastus sisaldub juba küsimuses endas,“ ütleb Kallas. „Maailmas ei ole ühtki riiki, kus enamus oleks alguses surmanuhtluse kaotamist pooldanud. Ja sellele vaatamata  on seda alati peetud indikaatoriks kui kaugele üks või teine tsivilisatsioon on arenenud. Kui kinni püütakse kohutav mõrtsukas, sooviksid 80% inimestest tema hukkamist. Seepärast tuleb võtta vastu palju otsuseid, mis ei põhine enamuse tunnetel. Eesti põhiseaduses on näiteks mitmeid asju, mida me referendumiga ei otsustaks.“

Suur teab paremini?

Tuhandeid aastaid valitses maailmas d¾ungliseadus. Kui sa olid suur, siis võrdus see enam-vähem sellega et sul oli õigus. EL peab aga kaitsma igaühe õiguspäraseid huve, aga väiksemates liikmesriikides on alati mure, et mõjukamad riigid neid üle sõidavad. Siim Kallas selleks aga põhjust ei näe.

„Euroopa Liidus me tõesti d¾ungliseadusi ei kohta,“ ütleb ta. „Nagu teate, on ka väikeriigid teinud ajalugu, seistes kindlalt oma seisukohtade eest ja nad ei ole kogenud suuremate poolset ignoreerimist. Kui neil on mõistlik alternatiivne seisukoht, võetakse seda arvesse. Euroopa Liit põhineb täielikult reeglitel,“ märgib Kallas.

Euroopa õigusest peetakse väga lugu

Paljude maade jaoks kõikjal maailmas on Euroopa õiguskultuur ideaalseks standardiks. Võttes aga arvesse, et ELil on 27 liikmesriiki, mis esindavad erinevaid õiguslikke struktuure ja kultuure, siis kas see süsteem saab iial olla õiglane?

„Tervikuna toetub Euroopa Liit tugevalt õigusriigile ja on tõeliselt õiglane süsteem. Tal on hästi väljaarendatud õigusstruktuur. Samal ajal on loomulik, et Euroopa Liidus sees leidub eriarvamusi ja erinevaid taustu. Suurepäraseid süsteeme on ka väljaspool Euroopat, peamiselt maades mis on Euroopaga tihedalt seotud ja millel on sarnane õiguskultuur,“ järeldab Kallas.