Janek Mäggi: majandust ei peaks liiga palju segama

Eesti majanduse olukord on praegu hea, aga nii on olnud ka eelmiste suurte kriiside eel, rääkis suhtekorraldaja Janek Mäggi saates "Otse uudistemajast". Kõige mõistlikum viis valitsusel majandust elavdada oleks tema sõnul vähem sekkuda ja näiteks selle arvelt tõsta lihtsalt tulumaksu.

1998. aasta majanduskriisi meenutades ütles Mäggi, et esimesed signaalid olid 1997. aasta oktoobris, mil aktsiahinnad hakkasid langema, kuid see esialgu majandusse ei jõudnud, 1997. aasta alguses aktsiahinnad veel aga kasvasid kümnete protsentide kaupa. "Aeg oli, kus inimesed eeldasid, et nende palk tõuseb 40–50 protsenti aastas," rääkis Mäggi.

"Järsku jäi toolide mäng seisma. Aktsia hinnad kukkusid, raha pangast enam kätte ei saanud, laene ei antud. Kõige hullem oli see, et pangast sai ise ka raha otsa," sõnas Mäggi ja lisas, et seetõttu oli võimalik välispankadel Eesti pangad ka ära osta tänases arvestuses väga odavalt.

Mäggi sõnul oli 90-ndate lõpus ahnus väga suur. "Ma arvan, et majanduses on tegelikult ahnus väga oluline, sest kui ettevõtjad tahavad midagi saavutada, siis elu läheb käima ja tekib raha, kõik muu. Kui on hirmuaeg, isegi kui läänes võib-olla asjad on paremini, toimub vaikne rahulik toimetamine, keegi rahul pole, arengut ei ole, aga suuri kriise ka ei juhtu."

Kui juba 1997. aastal olid märgid majanduskriisi saabumisest õhus, siis ootus kriisi saabumisest kestis pikalt ning paljud seda ette ei näinud. "Igasuguse hea majandusolu põhiline põhjus on see, et tuleb hästi palju raha riiki sisse ja see paisatakse turule. Pangad annavad laenu, inimestele on raha kättesaadav, kui ligipääs rahale on hea, siis raha ringlus on hästi kiire ja kõigil tekib tunne, et see kestab edasi," rääkis Mäggi.

"Nagu raha jääb seisma, siis inimestel ei ole enam tööd, keegi ei telli nende teenust. Siis on väga paljudel väga valus, sest kohustused jäävad alles. Ja see juhtus tegelikult 2008 täpselt samamoodi," kirjeldas Mäggi.

Saatejuht märkis, et 90-ndate lõpus oli Eesti rahasüsteem täiesti teistsugune ja raha tuli majandusse sisse pankade poolt toodavate laenudega, otseinvesteeringutena ja ekspordina ning see kõik põhines fikseeritud valuutakursi režiimil, mille vastu püüti spekuleerida.

Mäggi märkis, et pangad käitusid täpselt samamoodi nagu laiem avalikkus ning kui raha enam kiiresti ei liikunud, olid pangad rahast tühjad.

"See oli väga ärev hetk. Eesti Pank pidi kogu aeg hinge kinni hoidma, et suured pangad pankrotti ei läheks. Väikseid lasti, aga suured suudeti ära hoida," sõnas Mäggi.

Kriis algas, kui Venemaa ei suutnud maksta oma võlakirjade intresse. Mäggi märkis, et keegi ei kujuta ette enam, kui palju oli Eesti majandus toona Venemaaga seotud ning kui palju raha jäi Venemaale kinni. "Toonane Venemaa mõju oli meeletu."

Keegi ei oodanud sellisel viisil ka ette Ukraina sõja algust ning vaid mõned nädalad enne, kui Venemaa Kiievit ründas, näidati uudistes kaadreid Kiievis pidutsevatest inimestest, rääkis Mäggi. "Teatud paralleelid praeguse, 1998. ja 2008. aasta vahel on ikkagi üsna ilmselged."

Mäggi nentis, et ei näe, et praegu oleks Eestis midagi halvasti. "Vingumiseks täna, ansiplikult öeldes, põhjust ei ole."

2008. aastal oli Lehman Brothersi langus Mäggi sõnul sarnane 24. veebruariga 2022 ja koroonaviiruse eriolukorra väljakuulutamisega 2020. aastal.

2005–2008 andsid pangad välja 120 miljardit eluasemelaene ja kinnisvarasse pumbati meeletu kogus raha, mis oluliselt võimendas rahapakkumise puudust, rääkis Mäggi. "Eesti kannatas peamiselt ülelaenamise tõttu toona ja tõukejõud oli Lehman Brothers," sõnas ta.

Välismaine omand moodustab eelmiste kriisidega võrreldes suurema osa Eesti ettevõtetest. "Eesti ettevõtetel on väga raske välisomandiga konkureerida. Kui mõnel turul pakud paremat hinda kui välisomanik, kõike muud, siis lõpuks nad ostavad sind ikka ära," ütles Mäggi.

Küsimusele, kuidas majandust elavdada, vastas Mäggi, et majandust ei tohiks segada ning lihtsalt tulumaksu tõstmine vähendaks majanduses stressi. "Mina teeks nii, et tõstke tulumaks 26 protsendi peale tagasi, mis ta kunagi oli ja raha on nagu putru," ütles ta.

Selliste otsuste peamine kaalukeel on Mäggi sõnul, kui palju see stressi tekitab ühiskonnas. "Ärgu segagu liiga palju. Praegu nad tekitavad liigset stressi automüüjates, hotellipidajates, milleks?" küsis Mäggi.