Janek Mäggi: Aitab jalgpallist, seksige parem!

· Valimisvõitluse kuldreegel on, et uuel on värskuse, vanal kogemuse eelis.
· Tõeliselt murelikuks teeb aga Eesti Olümpiakomitee otsene sekkumine alaliitude juhtimisse.
· Raske on uskuda, et äsja rahvusvahelist jalgpallielu juhtima valitud mees ei saa oma tööga hakkama.

19. juunil lendab Lilleküla staadionil väravasse pea või pall. Klubid annavad treenitud jalaga põnevas penaltisarjas täpse löögi, väravavaht peab suutma tõrjuda mitte ainult vastasmeeskonna agressiivset rünnakut, vaid ka väljakule tormanud osa hullunud publikust, kes on täiesti kindel, et ta mängib jalgpalli paremini kui proff, kirjutab Janek Mäggi, Eesti Kabeliidu juhatuse liige.

Hetkel, mil spordijuhtimisest saab ideoloogiliselt raevutsev isikliku maailmavaate kehtestamine, on spordiga lõpp ja algab (onupoja)poliitika. Mittetulundusühingute juhtimine pole mingi meelakkumine – isegi kui seal liigub raha –, pigem on see oma elu ja vabatahtliku töö pühendamine alale, mida sa armastada ja milleta sa elada ei suuda.

Valimisvõitluse kuldreegel on, et uuel on värskuse, vanal kogemuse eelis. Valdavalt närtsib uus kiiremini, kui valijad hallis unes oskavad ette kujutada (ei pea mainima ühegi erakonna nime, et mitu sellist meelde tuleks), vana kipub sõitma edasi samades rööbastes, mis ta ise on sisse sõitnud. Alati ei ole see sugugi halb, sest uus võib olla hullem.

Nõukaaegsete tankidega sõda ei võida

Eesti Jalgpalli Liidu ülevõtmiskampaaniast jääb mulje, nagu valgel hobusel prints tuleb vabastama piinatuid ja rõhutuid. Tuletõrjetorni lahingukäiku vaatama ronides ei pruugi pihta saada mitte peenekoeliselt droonilt, vaid vananenud teise maailmasõja aegselt nõukogude tankilt, mis sihib huupi ning tulistab mööda.

Eesti presidenti ei vali rahvas, vaja on riigikogu 2/3 ehk 68 saadiku toetust. Jalgpalliliidu presidenti ei vali rahvas, vaja on 54 klubi toetust. Avalikkuse kaasamine ning avalikkuses vastaskandidaadi mustamine võib suurendada võiduvõimalust, kuid vähendab märgatavalt tõenäosust valituks osutudes hästi valitseda. Valitud saamiseks ja valitsemiseks ongi reeglina vaja kahte täiesti erinevat inimest.

Tõeliselt murelikuks teeb aga praeguses protsessis Eesti Olümpiakomitee otsene sekkumine alaliitude (mitte ainult jalgpalli) juhtimisse, inimeste sildistamine, avalik alandamine ning kohtumõistmine. Varem ei ole ma sellist spordijuhtimise stiili märganud.

Pikaaegse, enam kui veerandsajandilise kogemusega alaliidu juhina häirib mind väga, kui kolmandad osapooled – olgu selleks riik, kohalik omavalitus, sponsorid või Eesti Olümpiakomitee sekkuvad alaliitude siseellu.

Alaliit peab olema elus ja tegus ning kui ta seda ei ole, peavad klubid end kokku võtma. Avalik pröökamine väliste, sageli asjatundmatute jõudude poolt on vähemalt ühele Eesti kuldsele spordialale teinud korvamatut kahju. Musta pesu pesemiseks on oma aeg ja koht.

Rahunemispeatus aitab mõistusele tuua

Kabetajana, mulluse võistkondliku Eesti meistrina rahvusvahelises kabes, tundub mulle, et Eesti Olümpiakomitee praegused juhid tahavad osaleda võistlusel, milleks nad tähtajaks ei registreerinud ning millel osalemiseks nad ei kvalifitseeru. Publikuna kaasaelamine on loomulikult lubatud, kuid väljakule tormamine on reeglitevastane tegu.

Aivar Pohlak võib olla teinud vigu, kuid pole sugugi kindel, et need vead on suuremad kui need, mida on teinud tema vastased ja hukkamõistjad. Raske on uskuda, et äsja rahvusvahelist jalgpallielu juhtima valitud mees ei saa oma tööga hakkama, et tal pole visiooni ja ta on liiga vana, et platsil joosta kiiremini kui vastased.

Eestis on demograafiaga väga halvasti, viimase saja aasta jooksul ei ole sündinud nii vähe lapsi kui praegu. Võib-olla peaksid need, kes vajaksid võistluse vaatamise asemel samamoodi kui kiiruseületajad «rahunemispeatust», kuni 19. juuni sündmuste toimumiseni hoopis seksima, mitte märatsema joobes peaga väljakul ning pärast seda veel linna peale paarutama minema? Seks on parem kui jalgpall, sõbrad, uskuge mind! Kabe on siiski parem!

Janek Mäggi on Eesti Kabeliidu juhatuse liige alates 1999. aastast, president 1999–2015, 2015. aastast asepresident. Ta oli Euroopa Kabeföderatsiooni (EDC) president 2007–2017 ning Maailma Kabeföderatsiooni (FMJD) president 2017–2021. Toonud ja korraldanud Eestis kahel korral rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistlused nii meestele kui naistele (2017 ja 2021).