Janek Mäggi: kui sul sõpru ei ole, ei kõlba sa mitte millekski!

Sõprust ei ole võimalik välja teenida. Sõpruse saab vussi keerata, kuid seda kunstlikult luua ei õnnestu.

Inimesed, keda ma oma sõbraks pean, ei pruugi mind oma sõbraks pidada. Vastastikune sõprus ei ole midagi iseenesestmõistetavat. Samuti on inimesi, kes peavad mind oma sõbraks või kes on kellelegi kolmandale kinnitanud, et ma olen tema sõber, kuid minul sellist tunnet ei ole tekkinud. Vahel ma õieti ei tunnegi kinnitajat.

Kuid ilma tungiva vajaduseta väldin ma tema väite tõepärasuse ümberlükkamist. Kui keegi sind armastab, ei tasu teda häbistada isegi siis, kui sina teda ei armasta või ei ole veel jõudnud temasse armuda.

Kui keegi ütleb, et ma olen tema sõber, siis ma tema sõber ka olen. Isegi kui tema minu sõber ei ole. Minul tema suhtes piisavat usaldust ei ole, temal minu suhtes aga on. Mul ei ole kunagi häbi olla usaldusväärsem kui minu sõber. Mul ei ole kunagi soovi kedagi reeta seepärast, et ta on mind tahtmatult reetnud.

Teadlike ja tahtlike tegudega on lugu teine: kes teeb seda korra, teeb seda jälle. Kriminalistika kuld: kurjategija kordab oma vigu. Sõpradega, lähimate sõpradega, juhtub seda harva, et nad teevad sulle kurja, kuid ka neist vahetuvad ca 7 aasta jooksul välja pooled. Inimene on truu, kuid mitte kunagi kõigiga ja igavesti. Siiski saab andestada ka asju, millega sa koos elada ei soovi.

Kuidas saada endiseks sõbraks?

Sõpruse usalduse mõõt ei ole jäägitu – sõbrad eksivad, lobisevad liiga palju, valel ajal, vales kohas ja valede inimestega – kuid sõprus eeldab salakavaluse, omakasupüüdlikuse ja saamahimu puudumist suhtes. Iga meie jaoks kehv sõbra tegu ei pruugi olla tahtlik või vihane – käik võib alles takka järgi tundud vilets või lausa häbematu, ka sõbrale endale.

Mul on inimeste meelest imelikke sõpru, kellega sidet kõrvaltvaataja ei mõista. Teiste sõpruse sügavaim sisu võib olla sõprade omavahel hästi klappivates isikutes, kuid sõpruses on ka midagi sõnulseletamatut. Või kui siiski seletada: vastastikust armastust.

Ma olen mitmelt sõbralt kuulnud selgitust tema suhte kohata mõne inimesega: ta on mu endine sõber. Tee on neid viinud eri suunda, oli lahkuminek sõbralik, hiiliv või tülikas. Nad ei suhtle enam, on üksteisest eemaletõmbunud või peavad koguni vimma – kuigi ühiste sõprade kaudu on teineteise eluga kursis ja tunnevad teineteise vastu huvigi.

Sõprus ei ole see, kui ma teen kõike, mida sõber tahab või lunib. Sõprus ei ole see, kui sõber teeb kõike, mida ma tahan või lunin. Sõprus on südamehoiak, poolehoid, soosing, soov olla koos. „Kui sa nii ei tee, siis sa ei ole mu sõber!“ sobib varasesse lapsepõlve. Hiljem kõlab see ähvarduse ja väljapressimisena.

Sõpru hülgavad vaid algajad

Sest sõbral võib alati olla veel kaks sõbra, kes tahavad seda sama asja, mida sina, kuid teo saab teha ainult ühe. Poliitik nurub häält, aga valija tunneb veel nelja poliitikut ja kõik on tema väga head sõbrad ning soovivad sama. Vanaemal on üks kuldsõrmus, aga kõik kolm tütretütart on ühetemoodi armsad ja kõik tahavad seda endale. Kõike, mida sinult oodatakse ei ole võimalik teha. Kõike, mida sa tahad teha, ei ole võimalik teha. Kõike, mida sõber arvab, et sa pead tegema, ei tasu, ei tohi, ei saa, ei pea, ei maksa teha.

Sõprade rohkus ei määra keskmist sõpruse kvaliteeti, kuid sõprade puudumine näitab inimese ühiskondlikku ebaküpsust. Kui sa suudad sõpru pidada ja neid juurde luua ning mitte hüljata, oled sa edasijõudnu. Mis ei tähenda, et sõbrad ei hülga sind, sest nad võivad olla alles algajad.

Sõprusest õhkub romantikat – luulelisust, hingestatud meelolu. Sõprus aitab meil olla tervemad, õnnelikumad ning hoolivamad. Ka enda suhtes. Sest ennast armastada tuleb, muidu ei ole võimalik armastada teisi. Kuid see ei ole alati nii lihtne – iseendaga hingestatud sõprust pidada.

Inimesed, kellel on sõbrad, elavad kauem. Sõbrad aitavad püsida vaimselt ja füüsiliselt vormis. Üksindus ja hüljatus ei laasta mitte ainult nukrat ja hüljatut, vaid kogu ühiskonda. Ilma teistega suhtlemata ei ole võimalik ennast ühiskonna suhtes tasakaalupunkti asetada.

Sõprust ei ole võimalik välja teenida. Sõpruse saab vussi keerata, kuid seda kunstlikult luua ei õnnestu. Ma ei usalda mitte kedagi, kuid usaldan kõiki – mitte kellelegi ei ole vaja rääkida või teatavaks teha asju, mis teda koormavad ja loovad kiusatuse reeta, kuid ma ei lase omakasupüüdlikel inimestel õõnestada minu isiklikku arvamust oma kaasteeliste suhtes.

Minu sõbrad on kõik need, kes tahavad mu sõbrad olla. Kes ei taha, ei ole. Sõpra ei reeda ma tahtlikult kunagi, olgu või endist sõpra. Aga enne tuleb muidugi sõbraks saada. Ja parem ka sõbraks jääda.

Need, kellega ma olen saanud ja need, kellega ma olen jäänud: te olete minu jaoks täiuslikud, isegi kui te ise nii ei tunne. Ilma teieta ma elada ei suuda. Aga näete, ma elan. Järelikult olete te olemas. Minu jaoks.