Elizabeth palvetab

Iseseisvus on sedavõrd maagiline sõna, et selle deklareerimise võimalus on kulla hinnaga.

Šotlased otsustavad täna, kas iseseisvuda või jätkata Ühendkuningriigi koosseisus. Kirglikku argumentatsiooni kostub mõlemalt poolelt ning mõlemad usuvad, et neil on õigus. Ja ongi.

Hea on nii jäädes kui minnes, ja paha on nii jäädes kui minnes. Inimesed usuvad, et nende vaade on ainuõige. Kuid nad näevad vähe ning ainult seda, mis on praegu. Minevik on hägune (kes mäletab, mis oli enne 1707. aastat, kui Šotimaa oli iseseisev?), tulevik on täis muutujaid, mis muutuvad niikuinii – arvuta ja ennusta kuidas tahad.

Koos või eraldi?

Kui postitasin Facebooki küsimuse “Kuidas hääletaks eestlane, kui ta peaks valima šotlasena: iseseisvuse poolt või vastu?”, oli enamik vastuseid iseseisvuse poolt. Meie tahame ise otsustada. Euroopa Liidu direktiivid on Eestis sageli pilkeobjektiks.

Kas koos või eraldi ei ole küsimus mitte ainult riikide, vaid ka inimeste puhul. USAs kasvas hiljuti vallaliste inimeste osakaal ühiskonnas üle 50% elanikkonnast. Majandusteadlase Edward Yardeni sõnul avaldab selline kiire tõus olulist mõju majandusele, ühiskonnale ja poliitikale. Inimesele meeldib nii eraelus kui ühiskonnas ise määrata, mida ta tahab, kuidas tahab, millal tahab ning kellega tahab. Samas vajame turvalisust, tuge, kindlustunnet jms, mida enamasti pakuvad meile teised.

Šotimaa tahab iseseisvudes jääda NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, kasutusele jätta naela ning et kuninganna Elizabeth II jääks edasi Šotimaa monarhiks, mida kinnitaks ka uus põhiseadus. Palju, ja tähtsad asjad, jääks samaks, kuna nii on turvalisem. Muutused oleksid rohkem emotsionaalset ja kohalikku laadi: BBC asemel loodaks Šotimaa rahvusringhääling, iga kolme- ja nelja-aastase lapse kohta oleks võimalik saada 30 tundi tasuta lapsehoiuteenust nädalas. Kõlab tuttavalt: Tallinna TV, tasuta ühistransport – Šotimaa tahab olla riik riigis.

Hääletus ei meeldi Westminsterile (Londonile siis) aga sugugi. Kuninganna, kes hetkel on sügispuhkusel Balmorali lossis Šotimaal, oli vaoshoitud, kuid ta loodab, et šotlased on oma plaanid hästi läbi mõelnud. Kuid peaminister David Cameron ja Barack Obama tegid olulisi avaldusi, millega kutsusid “abielu säilitama”, kuna nii on kõigile parem.

Mis on õige?

Šotlased peavad vastama: “Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik?” ning vastata saab kas “jah” või “ei”. Kuid väga palju küsimusi jääb õhku. Inglismaa jääb ka iseseisvudes šotlastele teel Euroopasse jalgu, oma geograafilist asukohta nad muuta ei saa.

Me tahame vältida kõiki puudusi ja nautida kõiki hüvesid. Perekonnas. Riigis. Eestis ja Šotimaal. Kuna see on võimatu, võidavad ja kaotavad alati kindlad inimesed, pereliikmed, huvigrupid, kunagi mitte kõik korraga ja ühtmoodi. Seepärast on kõik poliitikute lubadused õiged ja valed ühekorraga. Sa võid väita mida tahes, sul on õigus. Sa võid kaaluda ja kaalutleda palju tahes, olles enda meelest jäägitult aus ja riske arvestav, paljude meelest valetad sa niikuinii, ja nii et suu suitseb.

Hääd šotlased! Ükskõik, mida te valite, te teete õigesti. Kui te ei vali, teete te kindlasti õigesti. Sest tulemused ja protsessid on õhus. Need on Jumala käes, mille pärast Elizabeth II on palee teatel palvetanud. Sest tegelikult ei tea mitte keegi, mis on õige, enne kui tagantjärele. Sinnamaani tuleb elada.