Janek Mäggi: Armastus annab Veerpalule kõik andeks

Mustvalgetes küsimustes jaguneb ühiskond kaheks – süüdi või süütu. Ja süüdimõistjad ei tea kunagi kogu tõde ning süütuks tunnistajaid tõde ei huvitagi, nad usuvad pimesi. Andrus on kõik juba ette andeks saanud, isegi kui ta on patustanud – kasvõi kogu karjääri jooksul. Sest teda armastatakse nii väga.

Andrus Veerpalu on Eesti rahva kangelane. Tema erilisus seisneb selles, et ta on kogu oma karjääri jooksul olnud üdini positiivne kangelane.

Kas fännileht oleks saanud Facebookis 65 000 liitujat “Usume Andrust” ka siis, kui dopinguga oleks vahele jäänud Andrus Värnik? Ma arvan, et avalikkus oleks olnud palju kurjem. Ka ajakirjanduse suhtumine oleks olnud agressiivsem, palju agressiivsem.

Miks Eesti avalikkus materdas-mustas-parastas Edgar Savisaart, kui too väidetavalt Venemaalt raha küsis, kuid nüüd on justkui kuri ajakirjandus süüdi, et nad loo üldse julgesid avalikkuse ette tuua?! Avalik arvamus on paljudes küsimustes silmakirjalik. Pime. Teod loevad sageli vähem, kui suhtumine selle toimepanijasse. Millega muidu seletada Rummu Jüri ja Robin Hoodi populaarust? Eesti avalikkus ei saa eitada fakti, et Andrus Veerpalu dopinguproovid olid positiivsed. Seda ei eitanud ka Andrus Veerpalu ise. Küll aga kinnitas ta, et ta ei ole midagi keelatut tarvitanud. Ma usun teda. Andrus kindlasti mõistab, mida tähendaks see, kui ka tema jutt oleks vale. Kuid arvata on, et Eesti rahvas annaks ka selle talle andeks.

Andrus Veerpalu on tõesti väga sümpaatne inimene, kes minu mälu järgi ei ole teinud kunagi ühtegi kritiseerivat avaldust isegi ajakirjanduse suhtes (kes on alati süüdi, kui toob alalikkuse ette ka tõese informatsiooni, mis sellele, kelle kohta see info käib, ei meeldi).

Krisitna ©migun-Vähi jooksis oma karjääri ebamugavatel hetkedel korduvalt meedia eest ära. Sama on teinud Kaia Kanepi.

Andrus Kivirähki lugu Eesti Päevalehes “Tippsportlane ja punane õun” väljendab ka minu tundeid üsna täpselt. Andrusest on kahju. Kuid fakt on ka see, et dopinguproovid olid positiivsed. Andrus Veerpalu kinnitus ja vanne, et ta ei ole keelatud aineid kasutanud, oli veenev. Kuid dopingule ei saa me öelda kuidagi okei, mis seal ikka!

Mati Alaver kinnitas, et aineid tarvitati, kuid sellised, mis ei ole keelatud. (Kuigi võibolla homme juba on, nagu sageli juhtub.) Ning paraku on väga veenvalt dopingu kasutamist eitanud paljud maailma armastatud tähed, kes hiljem on jäänud süüdi. Meil kõigil on oma salapatud ja salakuriteod, nagu Kivirähk kirjutas. Ja ei ole võimatu, et need patud on ka Veerpalul (ja Alaveril, Savil ja Järvel.)

Facebooki kampaania (mille tõukejõud võib olla ka suusaliidu PR-masin) näitab lihtsalt, kui populaarne Veerpalu on. Eesti rahvas ei suuda ega taha teda kuidagi parastada. Kuid välisriikide kodanikel ei ole Veerpaluga sellist emotsionaalset nabaniiti. Nagu juba kostub, on eestlaste Facebookis toimuv kampaania nagu jah-sõna dopingule “olid küll mõlemad proovid positiivsed, ja mis siis – nad ei oska neid proove võtta ja teevad süütu inimese süüdi”.

Andrus peab võitlema lõpuni, mida lubas ka teha. Meie, Eesti avalikkus, peame mõistma, et doping ei ole mustvalge teema – et kasutas või ei kasutanud. Aus vastus on, et kõik tippsportlased kasutavad taastumis- ja ergutusvahendeid, küsimus on, kas need on keelatud või mitte. (Mina näiteks armastan kohvi.)

Minu suhtumine Andrusesse ei ole skandaali tulemusel muutunud. Samuti arvan, et need sportlased, kes ei ole sellisesse “jamasse” sattunud, ei ole Andrusest paremad. Võibolla neil oli lihtsalt rohkem õnne. (Kuigi ka Andrusel on olnud seda pööraselt – palju kulda ja hõbedat ei tule ilma õnneta – suur töö on muidugi eelduseks.)

Võibolla me õpime selle kriisi tulemusena ka rahvana midagi. Me peame olema ausad nii heas kui halvas. Just iseenda vastu. Ja ma arvan, et ka Suusaliit mõistab, et tegelikult ei läinud nii halvasti mitte prooviga, halvemini läks sellest teatamisega. Bill Clintonit ei süüdistatud lõpuks mitte selles, et ta Monica Lewinskyga vallatles, vaid selles, et ta valetas “ma ei ole selle naisega kunagi seksinud”. Oraalseksi Clinton seksiks ei pidanud. Häbi pärast. Seks oli palju andestavam/mõistetavam kui valetamine. Kui kasutada Clintoni juhtumi kujundit, siis Suusaliit muidugi seksis ka.

Skandaal läheb aga üsna ruttu meelest. Uued teemad tulevad peale. Ja Veerpalu tee nt Eesti poliitikas sellest kindlasti kahjustada ei saa. Ta toob Facebooki emotsioonile toetudes järgmistel valimistel kindlasti rohkem hääli kui Jüri Jaanson või Erki Nool. Kaastunne töötab. Savisaare häälerekordi taga on kindlasti osalt ka kaastunne – mille eest teda pekstakse?!

Mustvalgetes küsimustes jaguneb ühiskond kaheks – süüdi või süütu. Ja süüdimõistjad ei tea kunagi kogu tõde ning süütuks tunnistajaid tõde ei huvitagi, nad usuvad pimesi. Andrus on kõik juba ette andeks saanud, isegi kui ta on patustanud – kasvõi kogu karjääri jooksul. Sest teda armastatakse nii väga.