Janek Mäggi: "Miks sponsori- ega doonoriroll meest ei rahulda?"

Eesti mees on vana, kole, paks, pigem vaene, on pidevalt tööl ja tõmbab ringi.

Eesti mees sureb keskmiselt 12 aastat varem kui Eesti naine. Mõtisklen veidi, kuidas seda naistele ebameeldivat olukorda lahendada. Et mehed elaksid – tervelt ja kaua.

Kui meest tabavad esimesed tervise tagasilöögid, mis algavad juba 30ndate eluaastate keskel, ütleb naine: «Kallis mees – kõige rohkem tahaksin ma, et sa liiga noorelt ära ei sureks!» Selle mure põhjus on ka omakasupüüdlik: «Sa mõtle, ma olen sinust ju 20 aastat noorem – mis mina siis need ülejäänud 50 aastat teen.»

Kõige enam tapab mehi negatiivne stress, mille põhiallikas on pinged lähisuhtes. Üle poolte juhtudest on depressiooniallikas rahulolematus oma peresuhtega, mis väljendub armastuse vähesuses, selle hääbumises.

Naistele meeldib sperma

Kõik naised mäletavad oma esimest suudlust – see oli nii ilus! «Mina mäletan ka meie viimast, see oli mitu kuud tagasi!» imestavad aga paljud mehed. Millal oli teil viimane füüsiline kontakt oma mehega? Abielu sõlmitakse küll taevas, kuid lahutatakse voodis.

Naistele meeldib meeste juures: huumorimeel – sellega sa mind ära võlusid!; raha – ja igasugused asjad, mida selle eest saab endale lubada; sperma – sinu lapsed –, nad on ju armsad!

Kuid kahjuks ei meeldi naistele meeste juures hobid – kuhu läheb kogu aeg!; halvad harjumused – kuhu läheb kogu aeg!; himurus – millestki muust sa ei mõtlegi! Asjad, mis võimaldavad seda kõike pakkuda.

Reeglina otsib iga naine tõelist meest. Milline on tõeline mees? Noor! Ilus! Kõhn! Päratult rikas! Tal on meeletult vaba aega! Seksikas, aga ainult minu! Kahjuks selliseid mehi me Eestis ei leia. Tegelikult on Eesti mees hoopiski vana! kole! paks! Pigem vaene ja kogu aeg ainult tööl, tõmbab ringi, kui vähegi saab.

Mehe ja naise kuvand ühiskonnas on kreenis, tasakaalust väljas. Kas ei kõla uskumatumalt väide, et mees tahab rahu, armastust ja lapsi? Veel uskumatult kõlab, kui väita, et naine tahab karjääri, seksi ja vabadust. Ometi tahavad paljud mehed ja naised ka neid asju ja sageli palju-palju rohkem, kui rollikuvand seda eeldada lubaks.

Mehele heidetakse sageli ette, et ta teeb liiga palju tööd ja tal on liiga palju kohustusi.

Samas peab ta kinni maksma kõik arved, pakkuma meelelahutust ja õnnelikku elu. See on iseenesest mõistetav. Elus on aga sageli nii, et kui mees teeks vähem tööd ja tal oleks vähem kohustusi, siis oleks tal ka vähem raha ja naisel oleks ka vähem meelelahutust ja rõõmu. Mees, kellel pole raha, ei olegi mingi mees.

See on ka põhjus, miks kuni 30aastane mees on täielik jobu. Tal ei ole raha, teadmisi-oskusi ega sotsiaalset positsiooni. Naisega on vastupidi – kuni 30aastane naine on särav, ilus ja ihaldusväärne.

Kui naise «elu» (ehk eelisseisund mehe ees) 30aastaselt lõpeb, siis mehe «elu» (ehk eelisseisund naise ees) 30aastaselt alles algab. Naised, kes seda muutust tajuvad, päästavad oma suhte. Keskeakriisi põhjused ei ole sugugi niipalju seksuaalsed kui emotsionaalsed.

Kui mees kodust armastust ei leia, leiab ta seda mujalt – isegi kui ta seda teadlikult ei otsi. Sest ta on esimest korda elus muutunud tõeliselt ihaldusväärseks. Uuringute järgi saabub tasakaal 55. eluaastaks. Paarid, kes suudavad suhtetasakaalu hoia, elavad koos väga kaua. Sageli elu lõpuni.

Mida mees tahab?

Nüüdisühiskonnas on eneseteadlike naiste seas suhtumine: mehe leian siis, kui last tahan.

Paraku, kui naine jõuab 30ndatesse eluaastatesse (kui kõik koolid on läbitud ja karjäärigi tehtud), leiab ta: normaalseid mehi ju ei olegi! Kes on, on juba abielus. Mõni veel isaks kõlbab, aga koos elada ei kannata. Sest kui naine laseb oma säramise aja mööda, säravad meestele juba palju nooremad. Naise võimalust sobivat kaaslast leida iga lisanduv aasta vähendab, mehe oma aga suurendab.

Edukat ja elus edasijõudnud naist on mehel raske armastada, sest mees tahab naist, kes teda jäägitult armastab, kuid «edukate» naiste jaoks nad

küll doonoriks sobivad, kuid pühendumist ei vääri. Ja siis jõuavadki paljud mehed sarnasele järeldusele: normaalseid naisi kah pole! Kes on, on juba kinni.

Tegelikult unistab mees pikast elust – ta arvestab riskiga, et võib elada 90aastaseks ja vanemakski (täna käitun nii, et homme on ka võimalik elada). Ta tahab, et armastus jookseks tema järel – et naine ei kujutaks oma elu temata ettegi (armastanud olen kogu aeg, kuid tahaks ka armastatud olla).

Ta unistab tööst, mille järel tema jookseb – et töö meeldiks mehele rohkem kui tema tööle (tahaks veel rohkem teha). Ja loomulikult sotsiaalsest tunnustusest – tegelikult ei olegi ma mingi jobu, vaid üsna asjalik kutt (kes oleks elus võinud arvata, et minust võib niigi palju asja saada).

Kui ühiskond suudaks seda mehele pakkuda, siis mees elakski 12 aastat kauem. Sest õndsam on anda kui saada, aga saamise vastu ei ole mul ka midagi, oleks vastus avaküsimusele. Tõepoolest: mees olla ei olegi nii raske – kuid milline mees? Ikka mitme-milline-mees! Rahakus parandab oluliselt mehe tervist.

Kommentaar põhineb 7. novembril Tallinna II südamekonverentsil «Mehe tervis» peetud ettekandel