Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: elujõulised inimesed tuleb saata rindele, mitte pummelungidele, kuhu vaevatuid ei lasta!

Memo peaminister Kaja Kallasele, täiesti salajane, lugemiseks ainult kõige kõrgema riigisaladuse loaga, teksti tsiteerimine on lubatud ainult memo koostaja kirjalikul nõusolekul.

Olukorra kirjeldus

„Meie ühiskond on nii väike, et peame üksteist hoidma. Igaüht," ütles president Alar Karis. „Kutsun teid sügavalt mõtlema, mida igaüks - iga Eesti inimene - saaks personaalselt teha, et meie arste, õdesid ja hooldajaid nüüd ja kohe aidata," jätkas ta. „Me kõik oleme oma esimesed hingetõmbed siin ilmas teinud tänu meditsiinitöötajatele ja paljud meist teevad ka oma viimsed hingetõmbed nende hoole all."

Presidendil on õigus. Esiteks, me ei saa Eesti ühiskonda jagada õigeteks ja valedeks: homodeks ja heteroteks, kristlasteks ja ateistideks, ausateks ja kurjategijateks, meesteks ja naisteks, noorteks ja vanadeks, haigeteks ja terveteks, kõhnadeks ja paksudeks, suitsetajateks ja mittesuitsetajateks, vaktsineerituteks ja vaktsiinivastaseks.

Teiseks, meie probleem ei ole mitte selles, kuidas ravida terveid, vaid selles, kuidas ravida haigeid. "Meedikud on üliväsinud tänaseks. Nende jaoks on see väga tundlik teema, kas nad näevad toetust, kas nad näevad valgust tunnelis. Täna võin öelda, et see valgus võib-olla paistab väga-väga kaugel ja nende piirangute vaatevinklist, mis kehtestatakse alates 25. oktoobrist, see valgus on minu jaoks väga kaugel," ütles Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov eelmisel nädalal „Ringvaates".

Diskrimineerimine ei vii edasi

Popovil on õigus. Vaktsineerimata inimeste diskrimineerimine ei vii edasi. See, mis homsest kehtima hakkab, on haldussuutmatuse musternäide. Kas me kujutaksime ette, et sõja korral keskendub kaitseväe juhataja taglas meeleolukate pidude korraldamisele neile, kes sõjaga rahul ei ole? Martin Herem seda küll ei teeks.

Viimase nädala jooksul mitmeid pidusid külastanuna (sh 4 erakonna valimispidu, et koguda Vähiravifondile „Kingitud Elu" annetusi ning mõnda pidu veel) ei näinud ma seal mittemingisugust koroonameeleolu. Tehti annetusi, kuid võeti ka mõnuga napsi, kallistati ja oldi karjana ninapidi koos ning ülevas meeleolus. Kes tõendi ette näitas - tema jaoks oli kõik nagu rahu ajal. Väga hästi.

Ja nüüd me näeme 3 kuud, vähemalt 10. jaanuarini, tõelist Berliini 1945 - vaktsineeritud ja läbipõdenud kogenevad punkritesse jooma, et unustada ümbritseva maailma kokku kukkumine. Ning jaanuari kekspaigaks saame teada, et diskrimineerimise, hirmutamise, ahistamise, alandamise, häbistamise, lollikstegemise ning kõige muu sellisega ei saavutanud valitsus mitte ainult soovitud eesmärki, vaid surus põlvili iseend - kõik on vaatamata vabaduse asendamisele diktatuuriga veel halvemini kui enne seda.

Inimesi saab informeerida, kuid mitte sundida oma arusaamu välise survega muutma. Tuleriidad on ajaloost tuttavad, kuid tuleriit ei kaotanud arusaamu, usku ja veendumusi - põleja veenis mahajääjaid oma usku säilitama veel tuleriidaltki, ja veenab ka täna. Inimese meelsust, mis on tsementeeritud propagandaga, muudab ainult surm. Seepärast eelistab maffia tappa, mitte ähvardada. Hetkel tapab info rohkem kui haigus.

Tööplaan

Kõigepealt tuleb suunata energia meditsiinisüsteemi võimekuse hüppelisele suurendamisele. See on kindlasti võimalik ja hädavajalik. Kui on sõda, siis ei arutata, kas keegi tahab tööd teha või mitte. Meetmeid on piisavalt: tuleb tõsta meditsiinitöötajate palku; kaasata erasektor, kes on valmis väga kiiresti reageerima. Õdede ja hooldajate palga kahe- või kolmekordistamine vähendaks kahjusid rohkem, kui sellega kaasnev kulu. Soomest tuleks kindlasti ka erialainimesi koju. Täna on 500 inimest haiglas, aga kui homme on 2000 või 10000? Tahad rahu, valmistu sõjaks - aga kui on juba sõda?

Teiseks tuleb lõpetada vaktsineerimata ja läbipõdemata inimeste vaimne hävitamine ja terroriseerimine. See süvendab kriisi, mitte ei lahenda seda. Meil ei ole esimest ja teist Eestit, eliidi- ja pööbli Eestit. Meil on üks Eesti. Iga inimene loeb. Isegi topeltmõrvari eluõigust tuleb austada - meil ei ole surmanuhtlust. Hirmunud inimeste saatmine õuduste kambritesse tapab koheselt igasuguse usu mitte ainult vaktsineerimise tõhususesse, vaid ka valitsusse.

Kolmandaks, inimesi tuleb kohelda võrdselt, teaduspõhiselt. „Kui olla päris aus, siis läbipõdenuid ei käsitleta siiski võrdselt, sest nende puhul on millegipärast otsustatud, et tõend kehtib kuus kuud. Sellel ei ole teaduslikku alust. See tõend peaks olema sama kehtivusajaga, mis on vaktsineerimistõend - aasta. Olgu immuunsus saadud vaktsineerimise või läbipõdemise teel, siin ei ole põhjendatud inimeste eristamine," kinnitas Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor ja Teadusnõukoja liige. Eriti need läbipõdenud, kes põdesid haiguse läbi enne, kui neil oli üldse võimalik vaktsiini saada, mille eest neid karistada?

Neljandaks, vabadust saab piirata üksnes siis, kui seda tehakse kõigi jaoks ühetaoliselt ja see on möödapääsmatu. Isegi lätlased on eestlastest targemad: nad võitlevad viirusega, mitte inimestega - test, mis vandeadvokaat Paul Kerese hinnangul on ainus juriidiline viis tõestada, et sa ei ole haige ja ei nakata, on neil vaatamata karmidele piirangutele ja liikumiskeelule kehtiv.

Koostas: läbipõdenu.