Pomeriim: Kõrvad läinud, silmad ka!

Kõrvad on peast lõigatud
Ma ei kuule
Kuidas kommarid
põlevad ahjus

Nimed on välja hõigatud
Nendest saab luule
Teod olid tõesti jõledad
Kahjuks

Silmad on välja nokitud
Olen täiesti pime
Juba kuuskümmend aastat järjest
Kommud on ära rokkinud
Minu au ja nime
Põgenen sellest saastast
Kui kärjest

Ref
Mis imeb endasse kõik ausad hinged
Jõerüüt, Jõerüüt! Ära ulu!
Lahkud, tekib riigil kulu – Aga jääd – ei lahtu pinged!