On elupõline tallinlane, kes pea viimased kakskümmend aastat elab Harjumaal ja kasvatab abikaasaga muru ja roose. Suure osa oma elust on ta töötanud politseis ja juhtinud nii Keskkriminaalpolitseid kui ka Politseikolledžit. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse ja Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise eriala ning studeerinud Ameerika Ühendriikides FBI Akadeemias Quanticos. Andres on oma kogemusi jaganud rahvusvaheliselt nii erinevate Ida-Euroopa partnerlusprojektide kui ÜRO strateegilise nõustajana Ukrainas. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal juhtis Andres EL siseministrite nõukogu.
Muljetades senist põnevat elu on ta vapustanud ühiskonda 90ndate koledusi ja põnevusi kirjeldavate romaanidega „Punane elavhõbe“ ja „Direktor“. Kirjutanud mõned elupõhised filmistsenaariumid ja aidanud kaasa mitmete Eesti filmide ja seriaalide tekkele.
Hilisemas elus on Andres olnud aktiivne poliitikas. Ta valiti Riigikogu 12. ja 13. koosseisu liikmeks, samuti on ta panustanud Eesti riigi hoogsasse käekäiku justiitsministrina 2014-2015 ja siseministrina 2016-2018. Poliitikas pidas Andres oluliseks kompromisside vääramatut võidukäiku ja lahenduste leidmist isegi siis, kui nad tunduvad võimatud.
Oma töövälistes harrastustest hindab Andres eelkõige loomingulist tegevust nii kirjandusse kui ka filmikunsti panustamisel. Pole hetke, kus tal midagi sellist käsil ei oleks. Samas ei põlga ära ta põnevaid seiklusi looduses, seda nii vee all kui vee peal, igat liiki tervisesporti ja kõike seda eriti heas seltskonnas. Selle parimaks näiteks on Kiliminjaro mäetipu vallutamine 2006. aastal seni suurima Eestist pärit rahvusgrupi koosseisus.