Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Põim Kama Intervjuu: Suhted korralduvad Lõuna-Eesti kuplite vahel

Rõõmustasid enne, et võõrtööjõud pääses riiki, kuna just selle teemaga on ettevõte tegelenud. Mis ülesandeid on selles töös ette tulnud, millega suhtekorraldaja tegeleb?
Avalikkuses on ilmselt maasikakasvatajate tööjõukriis enim silma paistnud. Sektori esindajad pöördusid meie poole, kui nad olid päris pikalt üritanud valitsusega suletud uste taga läbi rääkida, tulutult. Oleme neid nõustanud ja toetanud, aidanud seda teemat nähtavaks teha. Ja ka arusaamist suurendada. Et põllumajandussektor saaks koroonakriisi kõrval oma hääle kuuldavaks teha, nõudis teatavaid pingutusi. Ühel hetkel, kui arusaamine tekkis, et kriis on reaalne ja läheb ainult hullemaks, hakkas see ka ajakirjanduses oma elu elama.
Viskasime nalja, kui teema meedias suureks paisus, et puudu on ainult see, et Nublu meid laulu sisse paneks. Kui tuli uus jaanipäevahitt «1-2», olime päris rõõmsad (naerab).
Kui organisatsiooni esindaja saadab teate, on see teie firma valmis mõeldud?
Me nõustame, kuidas suhelda meediaga, valitsusega, aitame tegevusi planeerida. Vajadusel aitame ka pressitekstide koostamisel. Võime olla rõõmsad. Maasikaid enam ei päästa, aga ülejäänud põllumajandus, kus saak on alles valmimas, nemad vast jõuavad veel ära päästa. Samuti oleks piimanduses olukord kiiresti väga keeruliseks muutunud.
Milliseid ülesandeid veel ette tuleb?
Väga seinast seina. Üldiselt pöördutakse siis, kui on väga suur mure, mis vajab lahendamist või kõrvalpilku. Kui võtta näiteks põllumehed, siis neil ei pruugi olla palju meediaga suhtlemise kogemust. Nii ei osata alati selles ruumis ise orienteeruda või teatud retoorikat mõista. Kui näiteks rahandusminister hakkab maksuametiga ähvardama, võib väga ära ehmatada, kui ei ole kõrval inimesi, kes rahustavad ja ütlevad, et pole hullu.
Väga palju on telefonisuhtlust ja kirjatööd. Ruumi on ka heategevusele. Praegu tegeleme Kirikufondiga, millega kogutakse raha kirikute taastamiseks ja hingehoiu pakkumiseks.
Milline on töökorraldus?
Töö on telefoni ja arvutiga. Mul on vaja telefoni, mobiilset kuumkohta, arvutit ja neliveoga autot, et saaks siit igal ajal liikuma. Saan enam-vähem igas punktis töötada. Sageli siinsamas köögilaua taga, aga meil on ka Tartus kontor, kus käin. Kontoris käimine on ikka pigem sotsiaalse ülesandega, kui on vaja midagi läbi rääkida, arutada. Kui avalik sektor võttis kogu elu (varem töötas Kama Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuhina – toim), siis nüüd jääb aega ka muude asjadega tegeleda. Ma ärkan vara, kõige tõhusam vaimse töö aeg on hommikul kuuest kaheksa-üheksani.
Kuidas kuplite vahel internetiühendus on?
Mobiilimast on siin mäe otsas (viipab naerdes aknast välja). Mul on väga hea levi.
Suhtekorralduses isiklik kontakt abiks ei tuleks?
Ilmselt enne koroonat oli näost näkku suhtlust rohkem. Aga õppisime kõik kiirelt ümber. On võimalik, et see taastub ja sügisel tuleb kõvasti Tallinna ja Tartu vahet sõitmist. Aga on võimalik, et uued harjumused jäävadki. Eks natuke tunnen ikka avaliku sektori järele puudust ka. Valgas oli vahetu tunne, et saan oma kodukandi elanike jaoks midagi teha. Ja inimlik pool. Kui keegi helistas vallalehe osas või kui käisin üritusi pildistamas ja inimesed tulid rääkima.
Kolisid tallu 2016. aastal. Kuivõrd keeruline seda talukohta taastada oli?
See on väga vana talukoht. Kui koha ostsime, ei olnud enam midagi järel. Siin ei olnud ka elektrit. Esimene hinnapakkumine elektriühenduse saamiseks oli 70 000 eurot. Oleks tulnud ehitada uus alajaam ja kilomeeter maakaablit oma kuludega. Aga läbirääkimiste käigus selgus, et liin on olemas, postid, selgus, et vool oli traadis sees. Küsimus oli ainult kilbis ja majja toomises Lõpuks ei olnud sellega üldse suuri kulusid. Eks elutähtsate ühenduste hind mõjutabki seda, kui palju vanu talukohti üldse saab taastada.
Siin oli 26 hektarit maad, mis kuulus kõik metsafirmale. Nad olid nõus vana talusüdame oma maadest välja lõikama ja ära müüma, nii et meil vedas. Proovisime teises kohas väliskapitalil põhineva firma käest osta ja nemad ütlesid, et asjaajamine ei tasu neil vaeva. Paljud vanad talukompleksid kuuluvad suurtele metsafirmadele, kes pole müügist huvitatud. Need paigad on lagunema määratud.
Milliseid raskusi on talus töötades esinenud?
Tee on siiamaani alati ära lükatud. Ühe korra olen ainult kinni jäänud, siis oli suur pinnatuisk lageda peal valli tekitanud. Mul oli neliveoga auto, mõtlesin, et lähen läbi. Aga kui auto enam edasi ei läinud, olin nii sügavas lumes, et ei saanud isegi auto uksi lahti teha. Õnneks tuli naabrimees ruttu appi.