Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Eero Raun: Ukraina sõja võidab hoopis Hiina

Mida kauem sõda kestab, seda kasulikum Hiinale, kes väljub konfliktist maailmamajanduse korraldajana.

Viimase välisreisi tegi Venemaa president Pekingisse olümpiamängude avamisele. Muigvel sui vandenõuteooriaid parodeerides võiks luua värvika fantaasia, kuidas seal aktiveeriti varem tema ajusse siirdatud kiip ja viimane eeltingimus sõja alustamiseks oli kõrvaldatud. Sealt edasi on Putin toiminud Hiina seisukohalt „kasuliku idioodina”, Hiina aga jälgib rahulikult oodates, kuidas tema globaalsed konkurendid üksteist tümitavad.

Paljud tööstusettevõtted üle Euroopa, sealhulgas Eestis, on hädas. Teras ning muu Ukrainast, Venemaalt ja ka Valgevenest pärit tooraine, mida on vaja esmase sisendina tootmiseks, on järsult mitu korda kallinenud. Kellel vähegi laoruume, püüab sinna varusid kuhjata, sest mine tea, millal tarned taastuvad. Ukrainas on paljud ettevõtted töö lõpetanud, sest töömehed läksid sõtta. Venemaa majandust ruineerivad sanktsioonid. Kui sõda jätkub pikemalt, ähvardab ka Eesti tootjaid suur toorainedefitsiit. Terast vajatakse paljudes sektorites, näiteks ehituses, mistõttu kannatab majandus laiemalt.

Kust tuleb toore?

Lepinguid on vaja täita ja kliente ei tohi kaotada. Seepärast otsivad ka Eesti ettevõtted nii uusi toorainetarnijaid kui ka alternatiivseid võimalusi seniste tarnepartnerite käest ikkagi partiid kätte saada. Mõlemal puhul tuleb kauba eest maksta varasemast palju rohkem ja mängu saab tulla Hiina.

Pandeemia tõttu sai suurema hoo sisse juba varem alanud suundumus: Euroopa ettevõtted püüdsid tuua oma tootmise Hiinast (ja teistest Aasia riikidest) tagasi Euroopasse. Muidugi oli kasvava keskklassi ja tõusva hinnatasemega Hiina ka ise järjest enam huvitatud sellest, et väljuda odava tootjamaa staatusest.

Sõja puhkemine kinkis Hiinale võimaluse kehtestada end väärtusahelas kõrgemal tasandil – neutraalse finantsvahendajana Venemaa edasises äris USA ja Euroopa ettevõtetega. VISA ja MasterCardi maksesüsteemi asemel tahab Venemaa võtta kasutusele hiinlaste pakutava UnionPay. Samuti saab Hiina olla esimesena kohal, kui müüki lähevad koos rublaga langema hakanud Vene suurettevõtete aktsiad.

Kannatlik malemängija

Naturaalmajandusse tagasi vajuvale Venemaale saab Hiina strateegilise partnerina pärast sõda ilmselt peaaegu ainsaks finantsdoonoriks, kes aga ei kingi ühtegi tasuta lõunat. Kannatliku malemänguga võib Hiina saada enda kontrolli alla nii Kaug-Ida maavaradest kui ka Kaliningradi sadamalt saadavad tulud, jättes järjest nõrgeneva Vene riigi kanda sotsiaalkulud kiirelt väheneva rahvastiku ülalpidamises.

Ukrainale, mille jaoks teeb Euroopa Liit ilmselt ühise Marshalli plaani, annab Hiina humanitaarabi ja säilitab nii Ukrainaga ka majandussuhted. Mõneti kopeerib Hiina USA-d, kes tuli suurima võitjana välja esimesest maailmasõjast.

Nafta on viimase aasta jooksul kallinenud kaks korda, maagaas veelgi enam. Nisuhinnad tõusid kümne esimese sõjapäevaga 40%. Alanud on toiduainete suurem hinnaralli, tõuseb ka kulla hind. Selle keskel algab Hiina uus tõus – kuid nüüd mitte enam odava tootjamaana, vaid maailmamajanduse korraldaja ja globaalse finantskeskusena.